Priit Lomp: kui ei sünni esimest last, siis pole lootust, et sünniks kolmas laps

Priit Lomp Foto: Sille Annuk

Valimiseelsetel kohtumistel kerkisid ikka ja jälle teemaks peretoetused, nende suurus ja edasine saatus. Avaldasin toona arvamust, et uuenduskuuri läbinud toetused on laste ja eri suuruses perede suhtes äärmiselt ebaõiglased, ning lisasin kohe kõhkluse, et praktikas juhtub väga harva, et mõnda toetust allapoole tuuakse. Nüüd on korrigeerimine kavas, mis on igati põhjendatud, sest sellisel viisil laste «hinnastamist» ei saa pidada ausaks ega õiglaseks.

Ühe lapsega pere puhul panustab riik praegu lapse kohta 80 eurot ja kahe lapse puhul samuti 80 eurot lapse kohta kuus. Aga kui peres on kolm last, siis iga laps saab riigilt 303 eurot kuus. Nelja-, viie- või kuuelapseliste perede puhul on vastavalt tegu 252 euro, 222 euro või siis 201 euroga lapse kohta. Teisisõnu on alates jaanuarist nii, et riik maksab kahelapselisele perele kuus kokku 160 eurot ja kolmelapselisele perele 910 eurot. Nii üüratud vahed ei ole põhjendatud. Ühtegi mõistlikku selgitust sellele tegelikult ei ole. Isegi siis, kui proovitakse rääkida demograafiast, suuremast autoliisingust või eluruumidest.

Mõelgem veel arvudele. Aprillist alates on Eesti keskmine pension 700 eurot kuus. Pension on teatavasti enamiku pensionäride ainus sissetulekuallikas ja kuidagi ei saa pidada ka meie eakate suhtes õiglaseks, et samal ajal toetab riik enam kui 900 euroga kolme lapsega peresid, kus tavaliselt on kaks palgasaajat.