/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
Eesti Vabariigi president Alar Karis ja proua Sirje Karis, samuti terviseminister Riina Sikkut, Tartu ülikooli rektor professor Toomas Asser ja Tartu linnapea Urmas Klaas ning veel hulk kaasakõndijaid said pooletunnise privaattuuri reedel, mil Tartu ülikooli kliinikum avas kaks uut ravimaja, laste- ja kõrvakliiniku ning operatsioonikeskuse.
Galerii ⟩ Üks soov uues lastehaiglas: tee nii, et jääks varesele see valu ja harakatele see haigla!
President Alar Karis oli uutes haiglaruumides heatujuline ja vaimukas. Uues kõrvakliinikus vajutas ta registratuuriautomaadi nupule, lasi endale numbri välja ja pani taskusse, märkides, et kui ühel päeval vaja tulla, siis on number olemas ja ta ei pea pikas järjekorras ootama.
Ekskursiooni juhtis kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juht Toomas Kivastik, kaasas ka kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens, samuti projekteerija AW2 Architects OY ja SWECO Projekt OÜ ning ehitaja AS Nordecon koos OÜ Embach Ehitusega.
Toomas Kivastik püüdis osutada ringkäigu ajal kõige olulisematele detailidele ja põhimõtetele, mis uutes ravimajades kõneväärt on. Näiteks C-maja operatsioonitoale, kus on kirurgi silmadele mõeldes eriline valgussüsteem, mis arvestab seda, millise valgusega on hea töötada avatud lõikusel ning milline on hea valgus siis, kui operatsoonivälja tuleb jälgida ekraanilt ehk kui käsil on endoskoopiline lõikus.
/nginx/o/2023/05/19/15332924t1h01de.jpg)
Samuti videosüsteemile, et kirurg saaks kiiresti nõu küsida teiselt arstilt kõrvalruumis, ise operatsioonilaua juurest lahkumata. Ning et tudengidki võiksid õpperuumis jälgida, mis lõikusel näha on.
Tartu ülikooli rektor professor Toomas Asser, kes on erialalt neurokirurg, elavnes operatsioonisaalis samuti, esitas lisaküsimusi ning nihutas oma käega tohutu läbimõõduga operatsioonilampi, et kui sujuvalt see käib ja millise nurga alla painutada annab.
/nginx/o/2023/05/19/15332921t1h6985.jpg)
Huvi tundsid president ja rektor selle vastu, milliste maade eeskujusid ja kogemusi on meditsiinitehnika tellimisel silmas peetud, kas haiglatöötajaid on tulevikus juurde vaja, kas on tekkinud ka vastuolusid ehitaja, tellija ja arhitekti ja sisedisaini loojate vahel, kui palju uusi ruutmeetreid Maarjamõisasse kahe majaga juurde on saadud ja nii edasi.
Kõrvakliinikust suunduti uude lastekliinikusse. Seintel illustraator Marju Tammiku joonistusi «Tireli-tareli-tiit, seiklus algab siit» nähes hüüatas presidendiproua Sirje Karis: «Oi kui ilus!» Ning paistis, et see hüüatus oli spontaanne ja väga siiras.
/nginx/o/2023/05/19/15332954t1h761a.jpg)
Uute hoonete avatseremoonia esimene pool nii kõnede kui väikse koorikontserdiga leidis aset lastekliiniku all keldris, kus asub parkla, aga selline parkla, mis on ühtlasi ehitatud varjendiks. Toomas Kivastik palus kõigil mõelda sõja peale Ukrainas, samal ajal soovides, et seda parklat varjendina mitte kunagi vaja ei läheks.
/nginx/o/2023/05/19/15332965t1h0d36.jpg)
President Alar Karis parafraseeris oma kõnes maaimarändur Tiit Pruulit, kes on öelnud, et alles udus saame aru, miks tuletornid on vajalikud.
«Ka alles haiguses saame aru, miks haigla on tähtis,» jätkas ta, märkides, et seinad, laed ja põrandad ehk maja üksi ei ole ju haigla, vaid selle teevad haiglaks arstid, õed ja hooldajad ning moodne meditsiiniaparatuur ja head ravimid. Ta soovis, et Tartu saaks veelgi targemaks terviselinnaks, kui see praegu on, ja õnnitles kõiki. Kuidagi oskas president oma kõne siduda aga sellegagi, kuidas arstiga kohtumist edasi lükata. Selleks pole midagi väga palju muud vaja, kui õigesti toituda ja parajalt liikuda ning ülekaalust pääseda, leidis ta.
Ka Tartu ülikooli rektor Toomas Asser avaldas heameelt, et nüüd on lastehaigla ja kõrvakliinik lülitatud Maarjamõisa keskuse ühtsesse vereringesse, ning avaldas lootust, et uus särav keskkond toetab ja virgutab ravi kõrval ka teadus- ja õppetööd ning kasvatab tulevikus suuremat järelkasvu nii arstidele kui arstide õpetajatele.
/nginx/o/2023/05/19/15332929t1h3f3c.jpg)
Biomeedikumi segakoori ja Miina Härma gümnaasiumi mudilaskoori juhatas Liisa Rahusoo ning sel kontserdil olid ühed külmavärinaid tekitavad hetked. Need tulid siis, kui mikrofoni ette astus artist nimega Põhja-Koera ning räppis sõnumi, pöördudes otsekui palves taevase isa poole: «... tee nii, et jääks varesele see valu ja harakatele see haigla / ja hoidke meeles, et tänu on rohkem kui sõnu, kui need isegi hästi pika paiga ...»
/nginx/o/2023/05/19/15332989t1h0c86.jpg)
Pärastises intervjuus ajakirjanikele sõnas president Alar Karis, et lastehaigla tähendab tõesti paratamatult nii rõõmu kui muret korraga, sest lastega juhtub asju.
:format(webp)/nginx/o/2023/05/19/15332967t1h2394.jpg)
Ta meenutas iseennastki lapsena, kui teda Oru tänava haiglasse viidi, kuna ta ei olnud vanaema sõna kuulanud ja oli peaga põrganud vastu terasposti. President meenutas aga ka, kuidas ta enda laps on tulnud kiiresti haiglasse toimetada, kuna too oli joonud ära terve pudeli ravisiirupit, mille arst oli välja kirjutanud vanemale vennale palavikualandajaks.
Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi hinnang oli, et see, mis Maarjamõisasse nüüd lisandumas on, peaks vähemalt osaliselt olema Eesti parim ja kõrgeim tase.
Ravitöö TÜ kliinikumi uutes majades algab pärast sissekolimist suve teisel poolel.