Maastikumaratoni uuel rajal eksisid kümned jooksjad ära ja lippasid kümmekond kilomeetrit rohkem

Egeli Raudmäe
, ajakirjanik
Copy
Hommikul pikale distantsile startinud jooksjad.
Hommikul pikale distantsile startinud jooksjad. Foto: Kristjan Teedema

Pühapäeval toimunud maastikumaratoni täispikal distantsil oli vahejuhtum, kus mõnikümmend jooksjat eksis rajalt ja nende teekond kujunes 8-9 kilomeetrit pikemaks kui plaanitud.

Täispikka maratoni distantsi jooksnud Andres Pae rääkis, et peale Sassi toidupunkti oleks pidanud justkui keerama paremale, kuid kuna linte ega suuri suunaviitasid ei olnud siis joosti otse.

«Jooksime hea tempoga, järgmisel ristmikul tekkis kerge segadus, sest sildid olid justkui vales asendis,» rääkis ta. Järgmisesse toidupunkti jõudes saadi kinnitust – joosti valel suuna. «Ots ringi ja tagasi,» kirjeldas ta.

Pae sõnas, et kella GPS näitas, et ta viibib maratonirajal küll, kuid kell ei oska tuvastada, kas liikumine toimub rajal õiget pidi. Ta lisas, et tagasi joostes tuli vastu mitukümmned inimest. Kui jõuti tagasi Sassi toidupunkti juurde siis oli puuduv märgistus juba lahendatud. Siiski kulus Pael 37 minutit, et õigele rajale tagasi jõuda.

«Kuna selge oli, et enam aja ja kohajooksu ei tule jätkasin siiski - tahtsin uut rada läbida,» rääkis ta. «Edasi oli rada ilus, ilm kiskus küll palavaks äras ja jõuvarud ja tempo polnud 50 kilomeetri jaoks arvestatud.»

Tartu Maratoni tegevjuht Indrek Kelk kinnitas, et selline asi aset leidis, kuid täpset eksinute arvu ta öelda ei osanud. «Raja märgistus oli tolle koha peal täitsa olemas, aga tegu oli lõiguga, kus rada oli keskelt poolitatud ning kulges edasi ja tagasi,» ütles ta.

Tartu Maratoni tegevjuht Indrek Kelk.
Tartu Maratoni tegevjuht Indrek Kelk. Foto: Kristjan Teedema

Kelgu sõnul oli tagasi suunduv rajaosa sisse sõidetud autoga ja pinnas kõvem, edasi kulgev rada oli murupinnas. Märkimist väärib, et tänavu katsetati esimest korda uut rada, mis kulges ainult metsateedel.

Korraldaja arvas, et inimesed valisid kõvema pinnase jooksuks ega jälginud ka silte hoolikalt, mis nad eksiteele viiski. «Kindlasti saab öelda, et oleks saanud paremini tähistada,» nentis Kelk. Siiski lisas ta, et osa vastutusest jooksu ajal lasub ka jooksjal.

Samast kohast kulges poolmaratoni rada, aga selleks ajaks oldi murekohast teadlik ja jälgiti seda. Varasematel aastatel Kelgu sõnul maratonirajal eksimist ette ei tulnud. «Vabandame kõigi jooksjate ees ja suhtleme nendega individuaalselt,» sõnas Kelk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles