Nullteatris tegutsev Kalev Kudu on valmis saanud muusikalise lavakava «Üdi ja Viiding. Kõned sisemaal», et tähistada luuletaja, näitleja ja lavastaja Juhan Viidingu (1948–1995) 75. sünniaastapäeva ning mälestada oma venda Kuldar Kudu (1965–2005), kes oli kitarrist ja pedagoog.
Lavakava Jüri Üdi ja Juhan Viidingu loomingust näitab teed nullseisundini
Aastal 1998 andsid vennad etendusi «Ma naeran et ma nutan». Kuldar mängis klassikalist kitarri ja Kalev löökpille ning esitas Juhan Viidingu alias Jüri Üdi luulet. Nüüd mängib klassikalist kitarri Kuldar Kudu õpilane Siim Kartau.
Lavakava koosneb Jüri Üdi ja Juhan Viidingu loomingust. Kalev Kudu sõnul on kava üles ehitatud inimese rännakuna oma «sisemaale», oma loomuseni jõudmisena ehk ka vaikuse ja rahuni või nullseisundini jõudmisena. Klassikalise kitarri kõrval loovad kõlapilti Tiibeti taldrikud ja kõlakauss.
Nullteater jätkab lavakavaga «Üdi ja Viiding. Kõned sisemaal» oma luuleetenduste sarja. Enne nüüdse lavastuse esietendust on selle teatri repertuaaris neid kaks: «Ma tahaksin olla kui lill» Juhan Liivi loomingust, mida teater mängib Liivi muuseumis Rupsi külas Alatskivi lähedal, ning «Endspiel. H. Visnapuu viimased päevad New Yorgis».
Esietendus on 13. mail kell 19 Tampere majas (Jaani 4) ja teine etendus 14. mail kell 16 Elleri muusikakoolis (Lossi 15).
Juhan Viiding saanuks tänavu 1. juunil 75-aastaseks. Nullteater ei ole ainus, kes seda kuupäeva ja varalahkunud geeniust meeles peab.
Nii näiteks on Jakobi mäe teatristuudios Helo Kaplinski, Iris Viru ja Elo Kaalep 6., 7. ja 8. klassi õpilastega saanud etendusküpseks Juhan Viidingu luulekava, mida nad käivad siin-seal etendamas. 13. mail kell 16 on etendus Melliste raamatukogus.