:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714376t1hd6f0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/10/15311822t1hdc6a.jpg)
Neli aastat tagasi vana Raadi lennuangaari kõrvale rajatud Roosi kettagolfipark saab lähiajal värskema ilme. Eesti üks kasutatavamaid kettagolfiväljakuid on kavas korrastada nii, et see oleks mängijatele ja linnarahvale ohutu ning takistusteta läbitav.
Korrastamise käigus kaevatakse maa-alale kuivenduskraav, eemaldatakse radadelt ja nende ümbrusest mahalangenud puud ning parki ääristavad vanad kukkumisohtlikud betoonpostid koos lahtise okastraadi ja metallsõrestikuga. Korrastustööd saavad alguse sügisel.
Hommikust keskööni
Vähemalt mai lõpuni käib maa-alal hoopis sademeveetorustiku paigaldamine, mistõttu on Roosi park juba kuu aega suletud ja korvidel prügikottidest «mütsid» peas.
Roosi Discgolfi juhatuse liige Mart Oper ütles, et tööde lõppu oodatakse pikisilmi, sest väljakule kibelejaid on palju. Suvel käib sealt ainuüksi ühe päeva jooksul läbi kaks-kolmsada inimest vanuses viis kuni 85 eluaastat.
Hooajaline voorimine kestab tavaliselt kuuest hommikul keskööni välja. Mõni tuleb rajale enne tööpäeva algust, teeb ringi või kaks. Teine saabub parki lõunapausi veetma. Õhtuks on mänguhuvilisi nii palju, et platsile pääsemiseks tuleb järjekorras oodata.
Muidugi võiks kettagolfiväljakuid olla palju rohkem, aga nende jaoks pole lihtsalt piisavalt maad, tõdes Oper. «Discgolf’i-park pole lihtsalt korvid põllu või metsa vahel,» märkis ta. «Vaja on parkimisala ja rattahoiukohta. Lisaks tuleb veenduda, et radade ääres pole midagi sellist, mis võiks mängu ohtlikuks muuta, näiteks eramud.»
Kui pargi jaoks maad otsiti, tuli linnalt mitu pakkumist. Võib-olla asukoha poolest isegi paremaid kui Roosi tänava kinnistu. Otsustavaks sai eestvedajate soov ümberkaudseid võimalikult vähe häirida, isegi kui see tähendas hooletusse jäetud krunti mõnevõrra rohkem panustamist.
Rahvale ei meeldi kettagolfi mängida, kui hein on põlvini. See tähendab, et suurt ala tuleb niita iga nädal, rääkimata prahikoristusest. Tegutsemisaja jooksul on Roosi parki panustatud kindlasti mitmekümne tuhande euroga. See raha tuleb peamiselt koostööpartnerite, nagu Sportlandi, Foxway ja Giga taskust. Toetab ka linn.
Roosi pargi juhataja Mart Oper: «Kettagolfiväljakuid võiks olla palju rohkem, aga nende jaoks pole piisavalt maad.»
«Linn plaanib tulevikus siia rajada midagi muud. Me hoiame senikaua seda ala hea meelega korras,» lausus Oper.
Linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnul on Roosi tänava seitsmele kinnistule kavandatud nii Arena Tartu rajamist kui ka filmipaviljoni. Et viimane ehitati pealinna, on Tartus sellekohane tegevus lõppenud.
Vanad lennuangaarid, kus toimub kultuuriüritusi ja tegutseb ka Tartu Kalevi spordiklubi jalgpallihall, lähevad edaspidi püsivamalt ühiskondlikku kasutusse. Millal ja mis kujul, selgub tulevikus.
Uued viskeliinid
Seni tegutseb maa-alal edasi Roosi kettagolfiväljak. Kui park juunis taas avatakse, on kavas ümber teha ka kahe esimese mänguraja viskeliinid, et ketast lennutataks turvalisemalt pargi poole, mitte enam sõidutee suunas.
«Vahel ikka näeme, kuidas keegi virutab päris hullult,» ütles Oper. Ala menukuse kasvades on tõenäoline, et ka kettagolfis tuleb kasutusele võtta roheline kaart, mis tõendab, et selle omanik tunneb mängu põhireegleid ja etiketti.