ERM valmistus 100 aastat tagasi Raadi lossis avama esimest näitust

Vaade Raadi mõisa lossile järve poolt aastal 1923. Foto: Voldemar Markus / ERMi fk 937:146

Neil päevil 100 aastat tagasi käis Raadi järve ääres mõisa häärberis, mida nimetati oma valendava toreduse tõttu ka lossiks, tulipalav askeldamine. Aprillis 14 aastat varem tegevust alustanud Eesti Rahva Muuseumi töötajad valmistusid selles hoones direktor Ilmari Mannineni juhtimisel avama oma esimest näitust.

Postimees avaldas 11. mail 1923 Ilmari Mannineni artikli, milles ta selgitab eeloleva piduliku sündmuse tähtsust ja kirjeldab seniseid saavutusi.

«Muuseumi lugemata kaastöölised wõiwad rahulolemise tundega tagasi waadata. Mida on tõsiselt tahetud, see on korda saadetud. Suured warandused rahwa muistse aja mälestusi on koos,» kirjutab direktor. «Tugew rahwusline raamatukogu on olemas. On koguni uuema kunsti osakondki muuseumi ühendusesse uuena sündinud.»

Juba algusest saati pitsitas ERMi ruumipuudus. «Kohased, kuigi edaspidiseks osalt kitsad ruumid kogude wäljapanemiseks on saadud,» lisab Manninen. «Riik toetab muuseumi ja wõimaldab selle läbi wäljapanekuruumide ajakohase sisseseadmise ja muuseumi seesmise korraldustöö. 13. mail awatakse rahwale muuseumi uues kodus, Raadi mõisa lossis, mõned walmisseatud toad.»

Lipharti perele enne esimest maailmasõda kuulunud Raadi mõisa peahoonesse kolis ERM oma kogud kesklinnas, Gildi tänavas asunud ruumidest.

Mida oli esimesel näitusel häärberis võimalik vaadata ja kuidas käis avamine, on lugeda 12. mail ilmuva Tartu Postimehe ajaloorubriigis «Tartu tulemine».