Tuntust kogunud Delta loeng kutsub sel korral kuulajaid jõeäärsele trepistikule

Delta loeng kutsub kuulajaid sel korral jõeäärsele trepistikule. Foto: Margus Ansu

Sel neljapäeval, 11. mail toimub juba viies Delta loeng, mis aitab tutvustada Tartu ülikooli Delta keskuse teadlastel põnevaid teemasid avalikkusele. Loeng peetakse Delta maja taga jõeäärsel trepistikul.

Sel korral räägitakse, kuidas tehisintellekti kasutuselevõtt võib kujundada tervishoiu tulevikku. Samuti ei jää AI-revolutsioonist puutumata ka turundus. «Täna liigub AI-maailm nii kiiresti, et väga raske on püsida uute lahenduste laineharjal. Oma loengus räägin, miks ma arvan, et see, kuidas turundust teha, muutub täielikult. Toon mõned näited, mis ja kuidas turunduse valdkonnas muutuvad,» selgitas neuroturunduse nooremlektor Kristian Pentus.

Lisaks tulevad jutuks kestliku arengu teemad ehk kuidas biotehnoloogia rakenduste abil on võimalik edukalt ringmajandust organiseerida, samuti on loengul võimalik teada saada, kuidas matemaatika ikkagi metsa läheb.

Delta loengu ühe korraldaja Mariana Kuke sõnul on väga oluline näidata avalikkusele, milliste põnevate teemadega Delta keskuses tegeletakse.

«Delta keskus, tuntud ka tulevikuideede kohtumispaigana, annab teadlastele võimaluse kord kvartalis enda põnevaid teemasid kajastada ühiskonnas. Ülikooli töötajana puutun kokku haaravate teadlaste ja nende teemadega, kuid sel üritusel saab ka tavainimene 15 minuti jooksul uusi teadmisi erinevatest valdkondadest. Sel korral ootame kõiki teadusest huvitatud inimesi Delta keskuse terrassile Emajõe kaldal, toome kokku põnevad esinejad populaarsesse asukohta,» sõnas Mariana Kukk.

Loengut saab jälgida ka veebis.

Delta loengu ajakava

13–13.20 «Tehisintellekti rakendamine tervishoius», terviseinfomaatika lektor Elena Sügis

13.20–13.40 «ChatGPT olemusest ja võimalustest turunduses», neuroturunduse nooremlektor Kristian Pentus

13.40–14 «Biotehnoloogia ringmajanduseks», gaasfermentatsiooni tehnoloogiate kaasprofessor Kaspar Valgepea

14–14.20 «Matemaatika läheb metsa», matemaatilise statistika kaasprofessor Märt Möls