Siiri Laidla: mälestusi isast

Siiri Laidla. Foto: Sille Annuk

Aasta siis oli kuuskümmend viis ... Ei, aasta oli 1967, kui asusin õhetavi põsi üle Tartu Tammsaare-nimelise 1. keskkooli läve, et saada targaks ja heaks inimeseks. Olime pinginaabriga nagu valgete tutipaeltega ehitud nupsukesed esimeses pingis, otse õpetajalaua vastas.

Oi kuis pinginaabrit kadestasin isa pärast! Oli võimalus sünnipäeval käia, kus issi näitas meile tütrest filmitud kaadreid. Eriti naljakas, kui ta filmi tagurpidi käima pani. Kord ladus issi meid autosse ja viis linnaserva, kus lasi lapse sünnipäeva auks rakette.

Ja kui oli kevadine klassiekskursioon Valgemetsa, meisterdas ta isa nõiamaja veeres haljal aasal meile pajupille. Selline asi ei saa ununeda! Hiljem õpetas isa teda autot juhtima ja üldse jumaldas tütart jäägitult.