Ingeri maja aias õpetab vanaema lapselast lugema

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Tammest tahutud «Inkerin mummo» on paigutatud varikatuse alla.
Tammest tahutud «Inkerin mummo» on paigutatud varikatuse alla. Foto: Raimu Hanson

Tartu on saanud ühe skulptuuri jagu rikkamaks. Puidust «Inkerin mummo» asub ingeri maja aias, mida ümbritsevad Veski ja Näituse tänav ning Taara puiestee. Avamisel kõlasid laul ja pillimäng ning teemakohased sõnavõtud.

Skulptuuri (vasakul katte all) avamisele oli kogunenud palju rahvast.
Skulptuuri (vasakul katte all) avamisele oli kogunenud palju rahvast. Foto: Raimu Hanson

Akadeemilise ingerisoome seltsi esimees Taisto Raudalainen kõneles skulptuuri ideeks ajendi andnud ingerisoomlaste keerulisest põgenikusaatusest teise maailmasõja aegu ja sellest, milline osa oli nende ellujäämisel just nende vanaemadel – inkerin mummo on eesti keeles ingeri memm.

Sõja ajal olid paljud ingerisoomlased sunnitud oma kodust lahkuma kas läbi Eesti Soome ajutisse varjupaika või evakueeruma Venemaa kaugematesse oblastitesse, kuhu peagi küüditati ka esiti Soome saadetud rahvuskaaslased. Mitmed ingerisoomlased jõudsid lõpuks ka Eestisse, rajasid siia kodu, ning nende kogukond tegutseb tänini aktiivselt seltsides üle Eesti.

Sellele kõigele mõeldes tuli tartlanna Lilia Kõiv mõttele, et vaja oleks skulptuuri, mis kannaks mälestust ingeri esiemadest. Ideed hakkasid arendama tema kaaslased Tartu ingerisoomlaste seltsist eesotsas arhitekt Helmi Sakkoviga.

Just ingeri emad ja vanaemad hoidsid alal oma kultuuri ja pärimust nii peredes kui seltsielus, andes edasi käsitööoskusi, rahvapärimust, murdekeelt, toiduvalmistamise nippe ja muudki. «Ingeri vanaema on olnud see varma ämmä, kes on alati rasketel aegadel olnud vankumatu taustajõud,» ütles Sakkov. «Tema tõi alati kastanid tulest välja, tema ravitses ja hoidis, pidas vaikselt ikka silma peal. Luges palveid. Teda mäletame õpetajana, tähe- ja ilmatargana – maailmasambana.»

Et just vanaema on Ingerimaal olnud laste kasvatamisel väga oluline, ongi nüüd ingeri maja seina äärde paigaldatud skulptuuril põlvedel laps ja aabits. Skulptuuri autor on kõrgema kunstikooli Pallas vilistlane Karl Purga, kes tahus kuju Ülenurme kandis kasvanud ligi 150-aastasest tammest. Memm on paigutatud lapselapsele lugemist õpetama maja seina äärde varjualusesse pingile. Sinna mahub lahedalt veel paar-kolm istujat.

Avamisel eemaldasid skulptuurilt katte varjualuse ehitamise eesotsas olnud Taisto Uuslail ja tema kaheaastane poeg Jens. Esimesena istus varjualusesse pingile Eenok Haamer, et skulptuuri õnnistada. Vaimulikena osalesid avamisel ka Katrin-Helena Melder ja Urmas Oras. «Inkeri mummo» avamisel laulis Kiuru ja mängis saksofonist Lembit Saarsalu. Memme ja avamisele tulnud huvilistega vestles eluolust ja saatusest Maria Abramova.

Lembit Saarsalu esitas paar saksofonilugu. Skulptuuri kõrval istub vaimulik Eenok Haamer.
Lembit Saarsalu esitas paar saksofonilugu. Skulptuuri kõrval istub vaimulik Eenok Haamer. Foto: Raimu Hanson

Skulptuuri valmimist toetasid sihtasutus Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus (ESKO) koostöös Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumiga ning Eesti ingerisoome kogukonna liikmed.

ESKO on oma veebilehel avaldanud pildigalerii skulptuuri jõudmisest Tartusse ja selle paigaldamisest ingeri maja aeda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles