:format(webp)/nginx/o/2023/05/05/15302094t1hbee9.jpg)
Pool sajandit tagasi, 6. mail 1973 kõlas maailmas esimest korda publiku ees Veljo Tormise «Raua needmine». Sellest on kujunenud eesti koorimuusika raudvara, mida esitavad nii kodumaised kui ka rajatagused koorid. Suure tähtpäeva puhul tuleb see ettekandele 12. mail samas kohas, kus 50 aastat tagasi – Tartu ülikooli aulas.
:format(webp)/nginx/o/2023/05/06/15302166t1h0b3f.jpg)
Esiettekandel mängis trummi helilooja ise. Veljo Tormis (1930–2017) on meenutanud, et üks laulja hoidis nooti laulmise ja trummilöömise ajal tema ees lahti, aga enne esitust luges ta «Raua needmise» teksti publikule ette, «et ei oleks ettekande ajal enam arutamist selle kallal, millest seal lauldakse või mis mõte sellel lool on. Valmistasin publiku laulu sisu poolest ette».
50 aastat tagasi
Kooriteose «Raua needmine» esmaettekandest Tartu ülikooli aulas 50 aastat tagasi on säilinud ülesvõtteid Veljo Tormise virtuaalkeskuse fotoarhiivis. Nendele on jäädvustatud nii helilooja kõnelemine publikuga kui ka tema trummimäng.
Teos valmis Tallinna kammerkoori kümnenda aastapäeva puhul korraldatud lauluvõistluseks 1972. aastal. Veljo Tormis sai «Raua needmise» eest teise koha. Maailmaesiettekandel Tartu ülikooli aulas 6. mail 1973 esitas seda kontserdil «Rahvalaul Veljo Tormise loomingus» Tallinna kammerkoor, juhatas Arvo Ratassepp ja šamaanitrummil saatis koori Veljo Tormis.
:format(webp)/nginx/o/2023/05/06/15302169t1h2004.jpg)
Helilooja on meenutanud, et «Raua needmise» loomiseks sai ta tõuke Tartus, kui uuris kirjandusmuuseumis vanemat rahvaluulet.
«Mind hakkas huvitama loitsu teema ja šamanismi alged eesti rahvaluules,» kirjutab ta. «Seal nägin näiteks soome kirjanduse ajaloo esimest köidet, milles oli joonistus šamaanist loitsimas, trumm käes. Siis tekkis mul tahtmine kasutada seda teemat ka eesti muusikas.»
Tormisel tekkis soov teha koorile midagi loitsutaolist, milles oleks oma osa trummil.
«Nähtavasti kogemata leidsin siis «Kalevalast» raua tegemise ja raua needmise loitsu (IX runo). Pöördusin teksti saamiseks August Annisti poole, kes oli meil tuntud peale folklooriasjatundja ka «Kalevala» tõlkijana,» meenutab helilooja.
Annistilt saadud tekstidega ei jäänud ta aga rahule ja otsis tuge noortelt luuletajatelt Paul-Eerik Rummolt ja Jaan Kaplinskilt. Viimase saadetud tekst tõi Tormise sõnul loosse sisse «juba täiesti kaasaegseid reaaliaid. Selles mõttes, et raud võrdsustub üldse hävitava jõuga ja tänapäeva relvaga, mis on suunatud inimese vastu ja millest inimene võitu ei saa, kui ta ise ei tea, et tal on selle üle võim».
Jõulise, ürgse, sisenduslikuna tuntud kooriteose üks peategelasi on šamaanitrumm. Selle instrumendi kasutamisele tulevases teoses tuli Veljo Tormis oktoobris 1971 Moskvas, kui kuulas ühel muusikakongressil Kaug-Ida ja Kaug-Põhja šamaanitrummimängijate esinemist.
«Veel suurem üllatus tabas mind Tallinnas, kui sain teada, et üks selline ehtne nõiatrumm ripub Lennart Meril tema kodus kamina siibri küljes,» meenutab helilooja. «Kui ma olin saanud seda trummi näha, katsuda ja proovida, siis oli mul asi selge, kuidas lahendada «Raua needmise» instrumentaariumi probleemi. Igal juhul sai mulle selgeks, milline on selle pilli kõla ja kuidas seda traditsiooniliselt mängitakse.»
Kontsert 12. mail
Tartu ülikooli kammerkoor ja akadeemiline naiskoor tähistavad poole sajandi möödumist «Raua needmise» esmaettekandest kontserdiga «Raudvara» 12. mail kell 20 TÜ aulas. Koore juhatab Triin Koch.
Kontserdi peateosena kõlava «Raua needmise» juhatavad sisse lõigud teose tekstist ja Veljo Tormise mälestustest. Tekste esitab Katrin Pärn.
Dirigent Triin Kochi sõnul on «Raua needmine» märgiline, müstiline ja tugeva sõnumiga teos eesti muusikaloos.
«Olen seda varemgi mitu korda oma kooridega esitanud, aga see, kuidas loo sisu meid täna kõnetab ja puudutab, on lausa ehmatav,» lisas ta. «Sõja ja tehnoloogia arengu temaatika tekitab tugevat emotsionaalset reaktsiooni ja ka mõistmist. Tunnen, et teose sisu jõuab nii minus kui ka lauljates sügavamale tasandile kui varem. See raputab korralikult.»
Kontserdil «Raudvara» esitavad koorid muudki eesti muusika raudvarasse kuuluvat loomingut. Teiste hulgas kõlavad Veljo Tormise, Mart Saare, Lembit Veevo, Ester Mägi ja Erkki-Sven Tüüri teosed.
Uudise koostamisel on kasutatud Tartu ülikooli kammerkoori lauljate Ele Loonde ja Indrek Mustimetsa saadetud teavet ning viimase tehtud väljavõtteid raamatutest «Lauldud sõna» ja «Jonni pärast heliloojaks!».
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)