Harva nähtav keelpillioktett mängib Šostakovitši ja Mendelssohni muusikat Tartu ülikooli muuseumis

Proovis mängivad Vlad Câmpean (vasakult), Susann-Elisabeth Kisla, Vitalij Regensperger, Silja Câmpean, Hanno-Mait Maadra, Ance Lipste, Lauri Sõõro ja Aike Sõõro. Foto: Vitalij Regensperger

Vanemuise sümfooniaorkestri viiulimängija Vlad Câmpean on pärit Rumeeniast, elanud ja töötanud Tartus juba kuus ja pool aastat. Viiuldaja Vitalij Regensperger on sündinud Valgevenes, aga üles kasvanud Saksamaal, tema on olnud Vanemuise sümfooniaorkestri liige kaheksa hooaega. Vioolamängija Ance Lipste on lätlanna, Tartus esimest aastat. Kui loetletutele liita viis eestlast – viiuldajad Su­sann-Elisabeth Kisla ja Silja Câmpeani, vioolamängija Hanno-Mait Maadra ning tšellistid Lauri ja Aike Sõõro –, on komplekt koos.

See on keelpillioktett, kes astub Tartu ülikooli muuseumis publiku ette 10. mail kell 19.

Juba kvartetigagi ehk kahe viiuli, vioola ja tšelloga saab luua imelisi muusikamaailmu. Aga kui kahekordistada muusikute arvu, ei paisu ainult helide võimsus, vaid sünnib uus kvaliteet, mis seisab kuskil kammerliku ja orkestrimuusika piirimail.

Muusikuid topelt

Keelpilliokteti kontserte ei leia aset just sageli. Selle okteti loomise idee on pärit 2020. aastast ja kuulub tšellist Aike Sõõrole, kes oli Felix Mendelssohn Bartholdy loodud oktetti ühes varasemas koosseisus mänginud ning soovis, et see võiks võimalik olla ka Tartus.

Vahele tulid koroona-aastad. Tänavu kevadel sai plaan lõpuks teoks. Kavva mahtusid Dmitri Šostakovitši kaks pala keelpillioktetile ning Felix Mendelssohn Bartholdy loodud keelpillioktett Es-duur.

Mendelssohn Bartholdy keelpillioktetti loetakse meistriteoseks. See sündis 1825. aastal, mil helilooja oli alles 16-aastane. Kriitikud on öelnud, et nooruslik hoogsus, sära ning täiuslikkus teevad teosest ühe 19. sajandi muusikamaailma ime.

Mendelssohn Bartholdy ise kirjutas partituuri, et teost tuleks «mängida kõigi pillidega sümfoonia stiilis». Tal ei olnud pala loomiseks võtta ühtegi eeskuju. Tema loodud oktett on esimene omataoline ning meisterlikkuse poolest seni ületamatu. 

Mendelssohn Bartholdy keelpillioktetti loetakse meistriteoseks. See sündis 1825. aastal, mil helilooja oli alles 16-aastane.

Šostakovitš komponeeris keelpillioktetile prelüüdi ja skertso sajand hiljem ehk 1925. aastal ning pühendas need oma ootamatult surnud sõbrale, poeet Vladimir Kurtšavovile.

Terve turnee

Esimene niisuguse kavaga kontsert on Tõrvas suure eduga maha mängitud.

Rõõmsad muusikud pärast esimest kontserti Tõrvas. Foto: Erakogu foto

Järgmine tuleb Võrus 8. mail. Tartu ülikooli muuseumis on muusikud sama kavaga 10. mail. Okteti neljas ülesastumine leiab aset 15. mail Türil.

«Abiks on olnud see, et me kõik mängime koos ühes orkestris, see on lahendanud palju probleeme,» ütles okteti esimene viiul Vlad Câmpean. «Samuti me oleme kõik sõbrad ning varem koos musitseerinud erinevates koosseisudes, kas duos, trios, kvartetis või kvintetis.»

Vlad Câmpeani sõnul klapivad muusikud omavahel hästi, neil on otsekui üks vereringe. Proovidele on vürtsi lisanud seegi, et tšellistide Lauri ja Aike Sõõro kahest pojast noorim käib enamikus proovides kohal ning aitab muusikuid oma kaasaelamise ja tantsuga. Selle poisi leiab tähelepanelik vaataja üles isegi esimeselt fotolt, mis siin loo juures on.

Keelpillioktett pärast kontserti Tõrvas. Foto: Erakogu foto