Tark Tartu ⟩ Vähiravis loeb iga nädal, iga päev. Iga viivitus suurendab suremust

Keerulise vähihaiguse ravi sõltub paljudest asjaoludest. Esmaste sümptomite märkamine on neist kõige olulisem, leiab onkoloogia professor Jana Jaal. Foto: Sille Annuk

Ameerika president Richard Nixon kirjutas 1971. aastal alla dokumendile «National Cancer Act», teisisõnu riiklikule vähiseadusele, milles loodeti, et juba viie aasta pärast leitakse pahaloomulistele kasvajatele tõhus ravim. Vaja läheb vaid paljude teadlaste kontsentreeritud tähelepanu ja kõikide jõupingutuste koondamist ning vähk saab seljatatud.

1976. aastal tõdeti, et vähiravi leidmine on ilmselt veel suurem väljakutse kui inimese Kuule saatmine või aatomi lõhustamine. Südame ja veresoonkonna haiguste järel oli vähk surma põhjusena endiselt teisel kohal, ning on olnud ka kõik järgmised 50 aastat. Nii Ameerikas kui ka Euroopas.

Tartu ülikooli onkoloogia professori Jana Jaali sünniaasta on 1971, ja oma eelmisel nädalal peetud inauguratsiooniloengus «Kas vähki saab võita?» ütles ta, et kui lühidalt vastata, lõppeks ta loeng kiiresti. Vastus on: täielikult ilmselt mitte kunagi.