Indrek Kuusk, Tuul Sepp, Helen Hiiemaa: Marja mängutänav kui elava linnaruumi praktiline näide

ROHEringi projekti meeskonnaliikmed Indrek Kuusk (vasakult) ja Tuul Sepp ning Supilinna seltsi juht Helen Hiiemaa Foto: Margus Ansu

Supilinna mängutänav oli väike pilguheit n-ö tulevikulinna, kus tänaval on rohkem inimesi ja rohelust ning vähem parkivaid autosid.

Supilinna päevadel korraldasime Tartus esimest korda mängutänava. Marja tänav oli liiklusele suletud ning nii sõiduteele kui ka kõnniteedele oli loodud mitmesuguseid võimalusi mängimiseks ja muidu toredasti aja veetmiseks. Mängutänav oli avatud pool päeva ja kogu selle aja jooksul oli tänaval rahvast palju ning huvi ürituse vastu suur.

Mängutänava vahetu eesmärk oli pakkuda lastele toredat elamust. Ja mitte ainult lastele, vaid kõigile, sest tegevust jätkus kogu perele. Mängutänaval sai mängida jalgpalli, malet ja kabet, sõita rattaga trikirajal, saada osa mustkunstist, osaleda looduse märkamise bingol, uurida Emajõe pisiloomade akvaariumi, joonistada putukaid jms.

Kohal olid mängujuhid Tartu Kesklinna kooli 6. klassist, kes kutsusid osalema jooksu- ja osavusmängudes ehk kasutasid ruumi nii, nagu seda tegid lapsed vanasti, kui autosid oli veel tänavatel vähe.

Kaudsem eesmärk oli sooritada väike praktiline katsetus, milline näeb linnaruum välja siis, kui kõrvaldada paljude linnade põhiline puudus – liigne autokesksus. Mängutänav oli väike pilguheit n-ö tulevikulinna, kus tänaval on rohkem inimesi ja rohelust ning vähem parkivaid autosid.

Mängutänav on lihtne, tõhus ja märkimisväärselt väikse kuluga (Marja mängutänava korraldasime sisuliselt eelarveta) viis loomaks lastele võimalus mängida ohutult oma kodu lähedal õues. Laiemalt haakub mängutänav elava tänava kontseptsiooniga, mida on näiteks Tallinnas edukalt katsetatud. Elav tänav tähendab reaalelulist eksperimenti, kus elanikud saavad ajutiselt muuta tänavad oma unistuste tänavaks.

Elav tänav toob inimesed kokku, naabrid saavad üksteist paremini tundma. Kogukond, kus üksteist tuntakse, on turvalisem.

Milline on unistuste tänav? Ilmselt on siinkohal erinevaid arvamusi, kuid mõned märksõnad tulevad sageli esile: vähem autosid, rohkem rohelust ja paremad võimalused inimestevaheliseks suhtluseks ja koostegemiseks. Elaval tänaval on palju tugevaid plusse.

• Elav tänav toob inimesed kokku, naabrid saavad üksteist paremini tundma. Kogukond, kus üksteist tuntakse, on turvalisem.

• Elav tänav vähendab üksildust ja sotsiaalset isoleeritust, aitab ennetada vaimse tervise probleeme. Inimesed saavad osaleda oma vahetu elukeskkonna ajutises ümberkujundamises. Kui inimesed on ruumiloomesse kaasatud, hindavad nad oma ümbrust rohkem.

• Elaval tänaval on ruumi haljastusele. Rohkem haljastust rahustab vaimu, suurendab elurikkust ning leevendab kliimamuutuste mõju: rohealad imavad vihmavett, lõhuvad tuulekoridore ja jahutavad kuumi tänavaid.

Inimesed, kellel pole aeda, saavad leida tegevust väljas oma kodu lähedal.

• Elav tänav toetab aktiivset ja tervislikku eluviisi: kui tänaval on mõnus liikuda, ei peagi kõikjale autoga minema.

Mängutänav näitas, et kui luua inimestele võimalus end ümbritsevat keskkonda kujundada, siis seda ka tehakse. Lisaks meie planeeritud tegevustele ilmus autovabale tänavale spontaanne lauake, mille ääres naabrid said juttu ajada, töötas isetekkeline kleepsutöötuba ja majaseinale paigaldati uurimiseks imeilus putukakogu.

Inimesed nägid, et tänavad on palju enamat kui ainult liikluskoridorid. Õigemini, tänavad peaksid seda olema ja tulevikus loodetavasti ongi.

• Elav tänav (või mängutänav) on ruum kohe meie koduukse ees, kus on võimalik ise midagi toredat ette võtta: harrastada tervisesporti, harida linnaaeda, mängida või lihtsalt sõpradega hängida.

Mängutänav oli osaks ka Tartu linnalooduse taastamise projektist (Tartu Rohering), eelmise aasta lõpus alguse saanud viieaastasest tegevuste plaanist, mille eesmärk on muuta Tartu linna rohealad linnaloodust soosivateks ning ühendada linna killustatud elupaigad.

Elav tänav (või mängutänav) on ruum kohe meie koduukse ees, kus on võimalik ise midagi toredat ette võtta: harrastada tervisesporti, harida linnaaeda, mängida või lihtsalt sõpradega hängida.

Linnas elav inimene on selles projektis võtmetähtsusega, olles osaks linnaloodusest.

Teadmised loodusest ehk loodusharidus on linnalooduse taastamisel kriitiline element, sest linnakodanike teadlikkus linnalooduse hüvedest on pahatihti vähene.

Mängutänav on üks võimalus näha, kuidas tervem linnaloodus võib inimese elu paremaks muuta. Looduskaitse ja looduse taastamine ei saa olla vaid ülalt alla inimestele peale pandud kohustus. Toimiv looduse taastamise plaan kaasab kogukondi ning aitab luua keskkonna just kohalike inimeste vajadustele vastavaks.

Supilinna selts on kogu tegutsemisaja jooksul juhtinud tähelepanu inimesekeskse linnaruumi loomise vajalikkusele. Hea näide on hiljuti rekonstrueeritud Oa tänav, kus Tartu linna, Supilinna seltsi ja kohalike elanike koostöös lihviti tänava projekt selliseks, et sinna mahuvad nüüd nii autod, ratturid kui ka jalakäijad.

Ruumi jääb ka elurikkale haljastusele ja pinkidele, kus seda ruumi nautida.

Tartu linn on nüüdseks juba õigel teel ning strateegilistes dokumentides on võetud suund jätkusuutlikule, loodushoidlikule ja inimesele kasulikule linnaruumile. Neid strateegiaid enamik tartlasi ilmselt ei loe ega ole seetõttu ka linna tulevikuplaanidega kursis. Mängutänavaga tõime tulevikulinna nähtavaks juba nüüd.

Kutsume üles ka teisi Tartu tänavaid katsetama mängutänavaid.