Jens Raavik: miks küll ometi need maksud jälle tõusma peavad?

Jens Raavik Foto: Margus Ansu

Keda ei ajaks närvi, kui jood hommikukohvi ning esimese asjana teatatakse sulle, et nüüdsest jääb sul pärast arvete tasumist X protsendi võrra vähem palka kätte? Maksutõus ju täpselt seda on, seega pole mingi ime, et oma ametit juba mõnda aega pidanud riigijuhid ei tule enne valimisi kuulutama, et kõigepealt tuleb endal palka tõsta ja seejärel maksumaksjalt senisest suurem osa töötasust riigile korjata.

Küll aga paneb mind imestama paljude inimeste lühike mälu ja sinisilmsus. Nende, kes pärast valimisi maksutõusudest kuuldes on solvunud, sest lubati justkui kõrgemat pensioni ja sigimise eest tänutäheks kõiki kindlates kätes hoida. Aga nüüd tuleb hakata hoopis asju pakkima, sest tööandja pidi ühe pereliikme koondama ning lastele toidu muretsemiseks ja kõigi maksude-arvete õigel ajal tasumiseks tuleb perel kolida vanavanemate juurde maale.

See on praegune reaalsus, mille saanuks ehk ära hoida, kui poleks märtsis käinud valimiskasti ääres kukalt kratsimas, vaid oleks teinud natuke eeltööd ja lugenud näiteks kohalikku ajakirjandust pealkirjadest kaugemale. Paraku olen liigagi paljude inimeste suust kuulnud lauseid stiilis «Ta on juba nii kaua selle linna/riigi/ettevõtte juht olnud, järelikult teda saab usaldada» või «Ega ei osanudki kedagi valida, aga ta jättis mulle tantsu-/laulu-/stuudiosaates hea mulje».