Andres Jaeger: veel hirmutavast elurikkusest

Andres Jaeger Foto: Erakogu

Olen viimastel aastatel hirmuga jälginud meie linnas toimuvaid imeväärseid muudatusi, eriti just linna haljastusse puutuvaid. Moes oleva elurikkuse säilitamise tähe all on ju kõige lihtsam jätta haljasalad ja pargid enamasti või ka täiesti hooldamata – laskem elurikkusel vohada. Seda loomulikku elurikkust võib ju isegi omalt poolt veel täiendada näiteks haljas­aladel kartulite ja muu aedvilja kasvatamisega.

Eksperimendid missugused, ainult üldilme muutub üha äraarvamatumaks ja metsikumaks. Tekib küsimus, kes selle kõige eest vastutab. Viimaks ometi, kuid tundub, et plaanis ongi hakata vastutajat otsima. Leidsin lootustandva artikli «Linnavalitsus võtab tööle spetsiaalse elurikkuse edendaja» (TPM, 12.4). Oli ka viimane aeg, sest kultuuripealinna aastaks tuleb linnale tagada seda nime vääriv väljanägemine.

Loodetavasti saadi nüüd aru, et just elurikkuse eest hoolitsemine vajab erilist tähelepanu ja selle juhtimiseks on vaja mitmekülgse erialase ettevalmistusega inimest. Tal peaks kindlasti olema keskkonnaharidus ning loomulik huvi sellise töö ja kogu elurikkusega seonduva vastu. Seni on elurikkuse tulnud osade kaupa katse ja eksituse meetodil. Nii enam kesta ei saa. Selle kõige kureerimiseks ja korrastamiseks ongi tähtis, et eriala valdav inimene paneks süsteemi paika.