:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2022/11/07/14947325t1hb13a.jpg)
Tartu maakohus mõistis täna ASi Pajusi ABF juhatuse liikme Lembit Paali süüdi keskkonnakuritegudes, mille tagajärjel reostus möödunud suvel Umbusi jõgi.
Lembit Paal korraldas AS Pajusi ABF juhatuse liikme ja äriühingu esindajana 2022. aasta juuli lõpus Jõgeva maakonnas Suurfarmi kinnistul paiknenud Kalana suurfarmis hernesilo valmistamist. Hernesilo valmistamisel kasutati silo hapendamist parandavat keemilist konservanti AIV2000, mis sisaldab sipelghapet, propioonhapet ja naatriumbensonaati ning on kemikaaliseaduse mõistes ohtlik kemikaal.
/nginx/o/2022/11/28/14992394t1h9279.jpg)
28. juulil, mil Jõgevamaal sadas maha suur hulk vihma, jõudis vihmavesi katmata silo sekka ja uhus sealt hulga silomahla koos keemilise konservandiga, mis lõpuks jõudis lähedalasuvasse Umbusi jõkke. Jõe vee-elustik kahjustus olulisel määral reostuse levikuala suuruse tõttu. Hukkus arvukalt kalu ja jõevähke. Keskkonnaamet tegi selgeks, et hukkus üle 10 000 kala, neist enamik jõeforellid.
Kohus leidis, et Lembit Paal rikkus ettevaatamatusest kemikaalide nõudeid ning viis oma tegevusetusega ettevaatamatusest keskkonda aine, millega tekitas olulise kahju vee kvaliteedile ja loomaliikide isenditele. Kohus leidis, et Lembit Paal oleks pidanud hernesilo valmistamise tööd korraldama nii, et välistatud olnuks vihmavee sattumine silomassi sisse ja sealt edasi keskkonda. Ettevõtja polnud aga instrueerinud töö tegijaid ega loonud võimalusi selleks, et keemilist konservanti sisaldav silomass vihmasaju ajaks kinni katta. Seega, organiseerides keemilise silokonservandi AIV2000 kasutamise hernesilo valmistamiseks ning teades, et seda konservanti ka hernesilo valmistamisel kasutatakse, lõi Lembit Paal ohuolukorra.
Lisaks selgus asja uurimisel, et silohoidla, kus silomassi hoiustati, ei sobinud selleks ja tekkinud ohuolukorda süvendas asjaolu, et silohoidla kalded olid valed, samuti olid valesti rajatud kogumiskaevud. Kohus määras Lembit Paalile rahalise karistuse 20 070 eurot.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu sõnas, et majandustegevuse käigus tuleb tagada, et tegevus ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda. Kui selgub, et äriühing ning selle esindaja ei olnud reostuse ennetamiseks või ärahoidmiseks piisavalt tegutsenud, kuigi neil see kohustus oli, on tegemist kuriteoga.
Kriminaalmenetlus peab nii avalikkusele kui ka süüdistatavale avaldama mõju, et suurendada teadlikkust ning ennetada võimalikke kuritegusid ja kahju. Kui lisada kohtuotsusega mõistetud 20 070 euro suurusele karistusele ka ASile Pajusi ABF määratud kohustus 20 000 eurot, on see prokuratuuri hinnangul piisav signaal ühiskonnale, et keskkonnanõuete eiramine ei ole aktsepteeritav.
Lisaks kriminaalmenetluse käigus saadud rahalisele karistusele ja äriühingule määratud kohustusele tuleb ettevõtjal hüvitada jõele tekitatud keskkonnakahju, mille suurus selgub keskkonnaameti haldusmenetluses.