Jaanus Kriisk: käimine kui alati sobiv sportlik võlurohi

Jaanus Kriisk Foto: Sille Annuk

Kunas veel, kui mitte kevadel on õige aeg alustada sportlike eluviiside sisseseadmist oma päevakorraldusse. Kõige lihtsamaks ning jõukohasemaks ja, mis peamine, tasuta on tavaline käimine. Inimene õpib kõndima aastaselt ja nii jätkab seda kuni oma elupäevade lõpuni. Käimine koormab organismi tasakaalukalt, vajaliku mõjutuse saavad nii süda ja vereringesüsteem, lihaskond kui ka liigesed. Boonusena vabaneme aegamööda liigsetest kaalukilogrammidest ja tänapäevasest tormakast elustiilist tulenevast stressikogumist.

Mäletan, kui üheksakümnendate algul jalamehena veel tööl käisin, siis võttis see 20–25 minutit. Tööle minnes võimaldas see väike matk läbi mõelda kogu päevakava ja reastada tegevused ning õhtul koju minnes jälle tõmmata joone alla päevatööle ning mõelda läbi õhtused tegevused pereringis. Hommikul lisaks loomulikult keha äratuse funktsioon. Saanud autoomanikuks, lisandus küll mugavam ja kiirem elulaad, kuid ka kiirelt kümmekond lisakilo.

Seega, kui vähegi võimalik, siis kõnniharrastust võiks alustada juba täna. Aga kunas on kõige parem, kas hommikul või õhtul? Julgen soovitada mõlemat. Natuke hommikul äratuseks ning natuke ööune heaks ka õhtul.

Hommikul tõusvas tempos liikudes ning õhtul lihtsa jalutuskäiguna. Jälgida kindlasti ilmateadet ning ei tee paha enne väljaminekut selle õigsuses veenduda. Jahedama ja tuulisema ilmaga võiks spordiriiete alla lisada sooja spordipesu ning peale tõmmata veel tuuleülikonna. Kui temperatuur suvisem, siis juba õhemalt ning kerge nokkmüts päikesekiirte eest oleks ka soovitatav.

Seega, kui vähegi võimalik, siis kõnniharrastust võiks alustada juba täna.

Kui kiiresti käia, milline peaks olema pulss? Siin on hästi lihtne soovitus alustuseks. Tempo selline, et kaaslasega saaks mõnusalt vestelda. Käimisel jälgida aega, mitte distantsi. Alustada võiks 15–20-minutistest kõnniringides ning välja võiks jõuda 35–40-minutiste ringideni.

Kindlasti pöörata tähelepanu, kui vähegi võimalik, sellele, et oleksid õiged jalatsid. Mitte väga jäigad, kannaosa natuke kõrgem ning pigem natuke suured kui pigistavad. Spordipoodides on tarkust piisavalt, et saada sealt head nõu ning igaühele õiged käimisjalatsid. Nendesse tasub investeerida, sest vaevused, mida põhjustavad valed jalanõud, on tihti kiired tulema, kuid aeglased minema.

Kindlasti tasub teele asudes jälgida ümbruskonda, sest kergliiklusvahendite juhid teevad aeg-ajalt ohtlikke manöövreid ning kannatajaks on tihti just jalakäija. Kui ka on soov teel muusikat kuulata, las üks kõrv jääb ikka ümbritsevate helide jaoks. Soovitatavalt võiks vältida pikki telefonivestlusi, kuna need tekitavad hingamispause ning rütm kaob. Võtame parem selle aja oma kehale ja vaimule ning naudime hetki iseendaga.

Viimaks ka pilk rühile ja kõnnistiilile. Kui pole libe, püüdkem käia sirgelt, vaba sammuga, jalad ja käed mõnusalt rütmis liikumas. Lõpuks soovitan venitus- ja lõdvestusharjutusi.