Traumade hulga poolest on tartumaalased esikolmikus

Üpris sage õnnetuste põhjus on puude lõikamine ja tööriistadega hooletult ringikäimine.        Foto: Urmas Luik

Salva Kindlustuse statistika näitab, et kõige rohkem traumasid ja vigastusi juhtub Eestis just mais ja juunis ning enim Harju-, Viljandi- ja Tartumaa klientidega.

Kevade lõpus ja suve alguses on kindlustusseltside kahjukäsitluses alati rohkem tööd, sest pikast talvest tüdinenud inimesed hakkavad esimeste soojemate ilmadega agaralt tegelema kevadise suurpuhastuste, õue-, aia- ja remonditöödega ning toimetavad ja liiguvad palju rohkem vabas õhus.  

«Kui talvel on õnnetuste põhiteguriks libedus, siis kevade palett on palju kirjum: kukutakse redelilt, tööriistu kasutades ja oksi lõigates vigastatakse end või kõrvetatakse ennast grilli ja lõkke tegemisel,» ütles Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa. «Kardinate akendelt ära võtmine või suurem aknapesu võib samuti lõppeda kukkumisega. Väikelapsed jooksevad palju ringi, ronivad puude ja aedade otsa ja möllavad mänguväljakutel. Lisaks kõigele ronivad kevadiselt uimased roomajad aina rohkem asustatud aladele – koduaeda ja aiamaale.»

Mõnevõrra üllatav on ka traumade piirkondlik statistika. «Kui välja arvata Harjumaa, kus elab kõige rohkem inimesi ja seetõttu nendega ka juhtub kõige rohkem, siis selgub, et liidriks võib pidada hoopiski Viljandimaad, kus igasuguseid kehavigastusi on viimase viie aasta jooksul juhtunud rohkem kui näiteks Tartumaal või Pärnumaal,» tõstis Loitmaa esile õnnetusjuhtumikindlustuse statistikast.

Traumad toovad tihtilugu kaasa ka rahalise kulu: traumajärgne ajutine töövõimetus ja haiguslehel viibimine vähendavad sissetulekut. Taastumiseks võib vaja minna erinevaid vahendeid või protseduure, mida haigekassa ei hüvita. Kui tekkinud trauma toob kaasa püsiva puude, kasvavad võimalikud kulud veelgi ja muutuvad samuti püsivateks, surmaga lõppenud juhtumitest rääkimata.  

Keskmine õnnetusjuhtumi valu- ja päevarahahüvitise väljamakse on Loitmaa sõnul ligi 400 eurot, kuid see oleneb kliendi valitud kaitsest. On olnud ka suuremaid väljamakseid. Näiteks tekitas üks pealtnäha süütu võilillenäpits harrastusaednikule kahju suuruses 1300 eurot, kui ta vigastas sellega oma labajalga. Teisel aednikul murdus õnnetu kukkumise tagajärjel lausa kolm erinevat luud, rahaline hüvitis ulatus 800 euroni.

«Enamik kevadsuviseid õnnetusi ongi seotud redelilt kukkumistega, aga üpris sage põhjus on ka puulõhkumine ning okste lõikamine, kus mängus on ka ohtlikud tööriistad,» sõnas Loitmaa. «Kõiki neid õnnetusi saab aga ennetada, kui järgida lihtsaid reegleid. Ennetus on kõige parem kindlustus.»