Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Pankroti tõttu toppama jäänud Rõngu kogukonnakeskuse ehitus läheb taas lahti

Copy
Rõngu poolvalmis kogukonnakeskus, bussijaam ja raamatukogu on pankroti tõttu juba pikalt tühjalt seisunud.
Rõngu poolvalmis kogukonnakeskus, bussijaam ja raamatukogu on pankroti tõttu juba pikalt tühjalt seisunud.      Foto: Veiki Ojaperv

Kui mõnda aega on Rõngu kogukonnakeskuse ehitus taas kord topanud, siis nüüd on Elva vald poolenisti valmis objektile uue töövõtja leidnud. Hankele laekus viis pakkumust, töid asub lõpetama OÜ Dorpat Ehitus.

Elva abivallavanem Kristjan Vilu on optimistlik ja usub, et ehitus jõuab peagi lõpule. «Muidugi oleme vallavalitsuses olnud häiritud, et ühe kogukonnale olulise ja palavalt oodatud hoone valmimine on muutunud selliseks nii-öelda saagaks,» sõnas ta. «Teeme edaspidigi kõik endast oleneva, et edasine protsess kulgeks nii sujuvalt kui võimalik. Meie eesmärk on, et tänavu sügisel saab hoone kasutusse antud.»

Katteta lubadused

Vallavalitsus lubas Rõngu kogukonnakeskust juba 2021. aasta lõpuks, kui sõlmis sama aasta alguses töövõtulepingu OÜga​Rennes. Töö algas suure hooga ning kiirelt tuli ära korraldada ka mitmed lisategevused, mis oleksid ehitamisele takistuseks saanud. Näiteks tuli ümber tõsta endise bussijaama taga olev müügikiosk ning kaotada sealsed õhuliinid. Koostööpartnerite ja ametkondade abiga said kiired tööd tehtud ning ehitus jätkus.

2021. aasta suvi oli Rõngu inimestele lootustandev, sest müürid kerkisid ning hoone suurusest hakati juba aimu saama. Esimesed kahtlused objekti tähtaegse valmimise suhtes tekkisid 2021. aasta septembris, kui ehitusfirma omanike teed läksid lahku ning kogu vastutus jäi ühe ettevõtja kanda. Sügise saabudes aga kõhklus kasvas, sest november polnud enam kaugel, aga objektil oli veel palju teha. Ei läinud kaua, kui ka ettevõtjalt tuli tagasiside, et esialgne tähtaeg november 2021 ei ole enam reaalne.

Põhjusteks toodi, et koroonapandeemia, materjalide tarneraskused ning töötajate puudus pole lasknud töid plaanipäraselt jätkata. Ettevõte pakkus uueks tähtajaks 2022. aasta jaanuari lõpu.

Kuna seegi kuupäev ei sobinud ning arvestades, et tegemata oli veel palju välitöid, maakivist müürid, asfaltplatsid, fassaaditööd, alumiiniumist päikesevarjestus, lepiti OÜga​Rennes lepingu alusel kokku uueks lõpptähtajaks juuni 2022.

Suve keskel aga ehitus taas rauges ning tagantjärele selgus ka põhjus: peatöövõtja oli juba pikemat aega võlgu alltöövõtjatele ning alltöövõtjad keeldusid oma töid lõpetamast enne, kui peatöövõtjalt on raha laekunud. Nii jõudis kätte lepingu lõpptähtaeg, kuid peatöövõtja enam kohtumistele ei ilmunud. Vastavalt seadusele anti peatöövõtjale veel kuu töö lõpetamiseks või omapoolse lahenduse pakkumiseks, kuid kumbagi võimalust ettevõte ei kasutanud.

Sügisel 2022 lõpetas Elva vald lepingu ühepoolselt ning esitas peatöövõtjale lepingu rikkumise nõude pooleliolevate tööde kohta. Samal ajal käisid ettevõttes juba varade ümbervormistamise tehingud, muutusid juhatuse liikmed ning näha oli, et kõik liigub kiire pankroti suunas.

Luhtunud hange

Elva vallal tuli kirja panna kõik pooleliolevad tööd, hinnata ära nende maht ja maksumus ning korraldada uus hange ehitaja leidmiseks. 2022. aasta sügisel sai uus hange riigihangete registris avalikustatud ning kuu jooksul oli võimalik ettevõtjatel objektiga tutvuda, et siis esitada oma pakkumus. Pooleliolevast ehitustööst oli huvitatud viis firmat, neist tunnistati edukaks kohaliku ettevõtte Energia ja Ehitus pakkumus.

Seejärel oli teistel pakkujatel võimalik 14 päeva jooksul otsus vaidlustada ning nii ka tehti. Vald koostas seisukohad, et põhjendada oma otsuse õigsust, kuid riigihangete vaidlustuskomisjon andis vaide esitanud firmale siiski õiguse ning vallal tuli hanke hindamise protsessi taas otsast alustada: hanke tulemuste otsus tuli kehtetuks tunnistada, teha uus otsus ning oodata ära vaide esitamise aeg.

Rõngu kogukonnakeskuse ehituseks oli esialgu kavandatud 837 319 eurot. Lõplik kulu on aga hinnanguliselt 1 047 007 eurot. Pankrotimenetluse raames taotleb Elva vallavalitsus, et esimene töövõtja tasuks leppetrahvi ja hüvitaks tekkinud kahju.

Tagasi üles