Rahvaloendaja leidis inimesed jäält

Eile hommikul luges rahvaloendaja Anneli Kaasik Peipsi jääl üle Piirissaare elanikud Fjodor Koratkovi (vasakult) ja Robert Saki, kes olid tulnud järvele kalavõrke panema, kuna käimas on kiire särjepüügihooaeg. «Kuna nad ei viibinud kodus, vaid tööl, pidin mina nende juurde minema,» ütles Kaasik. Foto: Vitali Trots

Keerulisi jääolusid trotsides sõitis eile hommikul autoga üle Peipsi Piirissaarele rahvaloendaja, kel tuli teiste hulgas üle lugeda kaks päeva tagasi hinge heitnud kadunuke ning otsida jääväljal töötavaid kalureid.

Kolmandat korda Piirissaarel rahvast ja eluruume kirja panemas käinud Anneli Kaasik rääkis Tartu Postimehele, et rohkem pole jää- ja ilmaolud tal saarele sõita lubanud ning ta ei tea, kas rohkem saabki tulla.

«Ükskord käisin nii, et jäin autoga tormi kätte. Sain koju vast paar tundi enne seda džiipi, kes vist eelmisel nädalal Laaksaare sadama juures läbi jää vajus,» rääkis Kaasik ning lisas, et viimastel kuudel pole tal uudistevaatamiseks aega jätkunud.

«Mina jõudsin läbi tormi tagasi, aga minust järgmine enam mitte,» ütles ta.

Kas seekord ei kartnud läbi kukkuda? «Sõitke ka jää peal, siis saate aru,» vastas Kaasik ja lisas, et tegelikult oli eile väga hea tee, kui paar suuremat jäälõhet välja arvata.  

Otsis jäält kalamehi

Eilse loenduspäeva hommik mööduski Kaasikul mootorsaaniga järvejääl ning esimene kirjeldus rahvaloendaja ekstreemsest tööst tuli lehetoimetusele juba lõunaks, kui saabus saareelaniku Vitali Trotsi e-kiri.

«Esimene, kelle rahvaloendaja pool kilomeetrit saarest eemal kalapüügiteolt tabas, oli piirissaarlane Robert Sakk, kes tegeles nakkevõrkude paigaldamisega. Praegu on kõikjal Peipsi- ja Lämmijärvel särjepüügihooaeg,» raporteeris Trots. Ta lisas, et kui rahvaloendaja oli vajaliku informatsiooni kätte saanud, kingiti statistikaameti tublile töötajale värske kala.

Pärastlõunal polnud Kaasik kingitud kala siiski veel näinud, aga vähemasti oli teda saabuva üllatuse eest hoiatatud. «Praegu on teil infot rohkem kui mul,» muigas Kaasik ja lubas üllatuse pannile panna. Tingimusel, et mees on nõus selle ära puhastama.

Kaasik leidis eile järvelt kolm kalameest ja loendas ära kolm elamut.

«Kuna mehed ei viibinud hetkel kodus, vaid tööl, siis käisin mina nende töö juures,» selgitas Kaasik ning andis mõista, et kalurite tabamine on paras pähkel. «Nad ei tule päikeseloojanguks võib-olla saarele ja siis ma ei saagi neid loendada, sest teadupärast pean mina päikeseloojanguks mandrile jõudma.»

Pärastlõunaks oli Kaasik rabanud kõvasti ka saare peal. Tartu Postimehe pärimisele, kas on ka midagi lõbusat juhtunud, tuli kiire vastus. «Lõbusat? Käisin hetk tagasi lahkunu majas. Homme maetakse. Ei olnud lõbus,» rääkis Kaasik, kelle sõnul peavad nad loendama kõik isikud, kes olid elus eelmise aasta 31. detsembril.

Teekann tulele

Kaasiku sõnul olid inimesed siiski mõistvad ja ta püüdis oma tööd võimalikult kiiresti teha.

«Loomulikult pannakse rahvaloendaja tulles teekann tulele, aga minu eesmärk on saada rahvas võimalikult kiiresti loetud. Ma ei tea, milliseks kujunevad jääolud ja kas ma saan saarele veel tulla. See on selle koha eripära,» selgitas Mehikoormast pärit Kaasik ja lisas, et ajakirjanikule kulunud ajaga oleks ta jõudnud vähemalt ühe inimese ära loendada.

«Olen optimistlikult meelestatud, aga annan endale aru, et võib-olla tõesti ei jõua üksinda kõike. Mul on ka mandril veel loendada ja minu piirkond on mahu ja andmeobjektide poolest väga suur,» rääkis Kaasik, kes läks rahvaloendajaks selleks, et kogemusi saada. «Aga see kogemus on suurem, kui ma ootasin.»

Rahvaloendus kestab 31. märtsini.