/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2012/03/14/1012314t1h4033.jpg)
Seitset Põhja-Euroopa linna, nende hulgas Tartut hõlmav uuring «RHINE III» püüab saada läbilõiget linlaste hingamisteede haigustest ja nende muutumisest viimasel 20 aastal, samuti kaebuste seostest elu- ja töökeskkonnaga.
Tartus algas suur hingamishädade uuring
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimeses järgus posti teel korraldatav uuring, mida koordineerib TÜ Kliinikumi kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi, jätkub teises etapis umbes 25 protsendi vastajate kliiniliste uuringutega. Uuringusse on kaasatud enam kui 2200 inimest.
1993. aastal, kui tehti esimene uuring, võeti juhuvalimisse 3000 inimest vanuses 20–44 eluaastat. Nüüd on sihikul samade, praeguseks 39–63-aastaste inimeste tervis. Valimi vähenemisel on mitu põhjust, teiste hulgas kolimised ja surmad, kuid ka lihtsalt huvipuudus.
Maht mitu korda kasvanud
73 põhiküsimusest ning 42 alaküsimusest koosnev postiküsitluse vorm hõlmab kümme lehekülge.
Rain Jõgi märkis, et 1993. aastal mahtusid kõik küsimused ära vaid ühele leheküljele ning 12 aastat tagasi oli lehekülgi kuus.
«Esimese postiküsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade astmast, astmale iseloomulikest haigusnähtudest, astmaravi kasutamisest ja heinapalaviku levimusest,» selgitas kopsukliiniku juhataja. «Küsimustik oli lühike selleks, et võimalikult paljud sellele vastaksid ja saadud tulemused oleks seeläbi esinduslikud.»
Nüüdses uuringus küsitakse põhjalikult nii hingamisraskustele viitavate sümptomite, inimese füüsilise vormi, igapäevatöö spetsiifika kui ka harjumuste, näiteks suitsetamise kohta.
Lisaks oodatakse uuringu «RHINE III» vastajailt kirjeldust, kuidas paikneb nende kodu liiklusmagistraalide suhtes, kuidas kodu köetakse ning millised olid tingimused lapsepõlvekodus.
«Uuringu praktiline külg on võimalus planeerida paremini meditsiiniteenuseid. Näiteks veenda haigekassat mõne tõhusa, kuid kalli ravimi soodustuse suurendamises,» rääkis Rain Jõgi.
Praeguses uuringus osaleb peale Tartu kuus Põhja-Euroopa linna: Bergen, Umeå, Uppsala, Göteborg, Århus ning Reykjavík. Kahe varasema uuringu tulemused näitavad, et tartlastel on mitu korda vähem astmat kui teiste linnade elanikel.
Näiteks Norra linna Bergeni või Islandi pealinna Reykjavíkiga võrreldes oli Tartus astmahaigeid 20 aastat tagasi kaks kuni kaks ja pool korda vähem. Rootsis Uppsalas oli astmahaigeid toona aga kolm ning Umeås kolm ja pool korda rohkem.
Sajandivahetuseks kärises vahe veelgi, kasvades Tartus kahe protsendini elanikkonnast, Uppsalas aga 7,5 protsendini ja Umeås üle 9,3 protsendi.
Tuvastatud riskid
Uuringu tegemises osalev Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu lektor Hans Orru märkis, et kuigi uuringu põhirõhk on hingamisteede haigustel, küsitakse selles ka südamehaiguste, kõrge vererõhu ja diabeedi kohta, kuna ka nende haiguste levikut seostatakse õhusaastega.
Eelmisest küsitlusest 2000. aastal leidsid Orru ja tema kolleegid näiteks, et elades kuni 150 meetri kaugusel tiheda liiklusega tänavast, mida kasutab üle 10 000 sõiduki ööpäevas, on südamehaigusse jäämise risk keskmisest poole võrra suurem.
Sellised tänavad on Tartus näiteks Riia tänav, Narva maantee, Sõpruse puiestee ja Kalda tee.
«Elades suurema ahiküttesaastega piirkonnas nagu Karlova, on võrreldes vähese ahiküttesaastega piirkonnaga nagu Annelinn risk mõnede hingamisteede kaebuste, näiteks köha ja hingelduse tekkeks veerandi võrra suurem,» täiendas Orru.