EMO töötajad asutasid ametiühingu, et tõmmata tähelepanu kiirele tööle, mis nõuab suurt vaimset ja füüsilist pingutust
23. aprill 2023, 08:42
/nginx/o/2023/04/21/15271239t1h25e4.jpg)
Eesti erakorralise meditsiini töötajad on asutanud oma õiguste ja vajaduste kaitseks ametiühingu, mille juhatuse esimees on arst ja õppejõud Kuido Nõmm.
Uus ametiühing liidab endas kõiki erakorralises meditsiinis töötavaid erialasid, alustades põetuspersonalist ja sekretäridest, lõpetades kiirabi ja haigla arstide ja õdedega.
«Nii nagu töötame iga päev ühtses meeskonnas, nii soovib Eesti erakorralise meditsiini töötajate ametiühing seista ka oma õiguste ja vajaduste eest ühtse meeskonnana,» ütles doktor Kuido Nõmm.
Kaua oodatud organisatsioon
Kuido Nõmme sõnul on sellise ametiühingu loomise vajadusest räägitud poolteist kuni kaks aastat, aga et kõigil erakorralise meditsiini eriala töötajatel on koormus nii haiglas kui ka kiirabis suur, siis oli keeruline leida motivaatorit, kes kutsuks selgasid kokku panema.
«Ametiühing tekkis kliinikumi EMOst, teema oli tõesti üleval juba pikemat aega,» selgitas Kuido Nõmm. Põhjendused, miks on EMO õdede ja arstide õiguste ning vajaduste eest eraldi seista, on ta sõnul terve hulk.
Erakorralist meditsiiniabi andva meeskonna teadlikkus kõikidest meditsiini valdkondadest peab olema väga lai ning kohanemisvõime ja pingetaluvus erakordselt kõrge.
«Ühel hetkel tuleb anda abi heas seisundis patsiendile, kelle krooniline tervisemure kuulub perearsti tegevusvaldkonda ning järgmisel hetkel tuleb lülituda ümber mitmete, eri vanuses ja eluohtlikus seisundis patsientide aitamisele,» kirjeldas dr Kuido Nõmm. «Töö on kiire ja hektiline, nõudes abiandjatelt väga suurt vaimset ja füüsilist pingutust. See töö on iseloomult küllalt erinev arsti ja õe tööst polikliinikus, kus kabinetis võetakse vastu neli patsienti tunnis.»
Kuna riiklikult on tervishoiuteenuste kättesaadavus aasta-aastalt langenud, siis on koormus erakorralisele meditsiini abile järjest suurem. «Kui siia lisada alarahastatus, töötajate arvelt kulude vähendamine ning krooniline ületöötamise normaliseerimine, kannatavad töötajad ja kvaliteetset abi ei saa ka patsiendid,» rääkis Kuido Nõmm.
Meditsiinitöötajad on osa riiklikust julgeolekust
Erakorralise meditsiini töötajad on esimesed reageerijad ka siis, kui Eesti riiki ja rahvast peaks tabama mõni suurem kriis.
«Ükskõik mis Eesti rahvaga juhtub – sõda, epideemia või tervishoiu langev rahastus ning kättesaadavus –, peavad erakorralise meditsiini töötajad oma rolli ikka ja alati täitma kõrgel tasemel,» selgitas Kuido Nõmm. «Arvame, et meil on õigus ka riigilt siis veidi rohkem oodata kui miinimum. Praegu eeldatakse erakorralist teenust ja kriisideks valmisolekut tavateenuse ressursiga. Siiani on see ressurss tulnud töötajate isiklikust motivatsioonist ja kirest valitud eriala vastu. Kuid ükski, ka sisemine õhin ja tuli ei saa põleda igavesti.»
Kõik need asjaolud on Kuido Nõmme sõnul toonud erakorralisse meditsiini ärevust ning vajadust muutusteks. Ametiühing on üks võimalus, kuidas erakorralise meditsiini töötajate ja seeläbi ka patsientide hääl kuuldavamaks teha. «Et tekiks võimalus läbirääkimisteks nii tööandjatega kui ka tervishoiusüsteemi juhtidega, ja et sünniks hea dialoog, mis viiks parendavate tulemusteni erakorralise meditsiini töötajate, patsientide kui ka riigi jaoks,» lausus Kuido Nõmm.
Küsimuse peale, kui suur Eesti erakorralise meditsiini töötajate ametiühing ehk EEMTA juba on, vastas ta, et liikmeid on neljakümne ringis ning avaldusi laekub juurde iga päev.
Kes on Kuido Nõmm?
Kuido Nõmm on Eesti meditsiinis töötanud alates 1990. aastast. Ta alustas haigla sanitarina, jätkas põetajana, õena, arstina, arst-õppejõuna.
On olnud peaaegu kümme aastat Tartu ülikooli kliinikumis erakorralise meditsiini osakonna juhataja. Praegu on ta kliinikumis vanemarst-õppejõud erakorralise meditsiini erialal. Lisaks töötab Kuido Nõmm kaitseväe akadeemias arst-lektorina ning õpetab nii kaitseväelastele kui meditsiinitudengitele sõja- ja katastroofimeditsiini.
Kuido Nõmm on Eesti kaitseväe reservohvitser kapteni auastmes, ta on teeninud välismissioonil Afganistanis ja tal on selge ettekujutus sellest, kuidas käib sõjaline koostöö eri riikide vahel.
