Enriko Talvistu: mahajäetud mõis ja vägev linn

Enriko Talvistu Foto: Sille Annuk

Pole mõtet lootagi, et Karlova mõisa peahoone ja park mingisugusel endist hiilgust peegeldaval moel lähimatel aastatel korrastatud saaks, aga mingi tegevuskava võiks ju selleks olla.

Karlova mõisa esimene omanik Carl von Krüdener pole pärandanud oma nime mitte ainult mõisale Salme tänaval, vaid tervele linnaosale, mis tekkis tema mõisa põldudele 20. sajandi alul. Hinnangut andes võib öelda, et tegu on kõige väärtuslikuma ja vanema mõisahoonega Tartu linnas ja arhitektuuriajalooliselt kõige unikaalsemaga mõisahoonetest Tartus ja selle ümbruses.

Hoone on ehitatud ja ka ümber ehitatud umbes 18. sajandi lõpukümnendil ja 19. sajandi alguskümnendil, mõni aasta ehk siia-sinna. Esialgsele tagasihoidlikumale puidust kahekorruselisele mõisahoonele ehitati keskele väljaulatuv kivist keskosa ning kõrval asuv endine kivist tallihoone muudeti peahoone laienduseks, mis omakorda ühendati galerii abil vana ehitisega, ja kõike kroonis uhke vaatetorn. Tulemuseks oli unikaalse kujuga ehitis, mis tänu müürisakmetele ja nurgatornikestele ning loomulikult kesktornile meenutas veidi keskaegset rüütlilossi.