Katrin Rebane: koduõendusteenus aitab väärikalt kodus vananeda
/nginx/o/2023/04/19/15266884t1h5eaa.jpg)
Äsja käivitatud hooldereformist saavad praegu kasu ennekõike suurte linnade elanikud, sest maal kipuvad elu muutvad hüved eakatest ja haigetest teadmatuse tõttu mööda voolama.
Paljudele lähedaste hooldajatele oli armsa inimese hooldekodusse saatmine sunnitud ja kulukas valik. Kui raha hooldekodu jaoks ei jätkunud, paistis olukord lootusetu. Koduõendus ja hooldusteenus üheskoos, mis tähendab abi saabumist kaks-kolm korda nädalas, annab omastele võimaluse pühenduda oma igapäevatööle ning laseb kindel olla, et lähedasega on kõik hästi.
Inimene soovib tavaliselt võimalikult kaua elada oma kodus ka siis, kui kroonilised haigused panevad teda tervise üle kaebama. Kodus lihtsamate protseduuridega hakkama saamiseks vajab ta aeg-ajalt meditsiiniõe abi, mida pakub ka koduõendus. Elva haigla hakkas juba 20 aastat tagasi pakkuma Tartumaal koduõendusteenust. Me olime teerajajad ning tunneme seetõttu inimeste vajadusi. Vajaduse kasvamist koduõenduse järele näitab asjaolu, et kui esimesel tegutsemisaastal teenindasime ligi paarikümmend, siis mullu üle saja patsiendi.
Info hooldekodu kulude riigipoolse kinnimaksmise kohta mõjus suuremale osale peredest nii lootusrikka sõnumina, et koduõenduse pakutavad võimalused jäid avalikus arutelus tagaplaanile. Sellepärast tõttasid poliitikud ja tervishoiueksperdid kohe ka selgitama, et reformi eesmärk ei ole kõik vanurid hooldekodusse ja õendushaiglatesse viia.
Tegutseme samuti Tartus ja näeme, et vajadus koduõenduse järele on linnas teenusega paremini kaetud kui maapiirkondades. Kui Tartus jääb raha üle, siis seda maapiirkondade jaoks kasutada ei saa. Tervisekassa jagab koduõenduse vahendeid väga konkreetselt piirkonnapõhiselt.
Praegugi leidub Elva piirkonnas teenusevajajaid rohkem, kui tervisekassaga sõlmitud ravirahastamise leping võimaldab Elva haigla koduõdedel praegu teenust pakkuda.
Inimene soovib tavaliselt võimalikult kaua elada oma kodus ka siis, kui kroonilised haigused panevad teda tervise üle kaebama.
Koduõendusteenuse saamiseks on vajalik pere- või eriarsti saatekiri. Teenuse eest tasub tervisekassa. Saatekirjale märgib arst kodused protseduurid ja toimingud ning koduõendusteenuse kestuse ning teavitab koduõde, kes lepib patsiendiga kokku teenuse osutamise alguse kuupäeva.
Koduõendusteenust osutatakse ägeda või kroonilise haiguse paranemisperioodis oleva või piiratud funktsionaalse võimega patsiendi raviks, tema efektiivseks toimetulekuks. Teenuse saamiseks peab ennekõike patsient ise seda soovima. Kodu peab võimaldama teha vajalikke raviprotseduure ja haiget hooldada. Lähedased peavad koduse teenuse osutamist toetama ja soodustama.
Kindlasti tuleb rõhutada, et koduõendusteenus ja hooldaja töö on erinevad asjad. Hooldaja peseb patsienti, kammib juukseid, teeb kodutöid, täidab mõnes mõttes seltsidaami rolli. Samuti võib hooldaja aidata ravimite võtmisel ja analüüside toimetamisel tervishoiuasutusse.
Koduõendus tähendab lisaks õendustoimingute teostamisele ka nõustamist, kuidas endaga toime tulla, et võimalikult kiiremini haiglast koju saada ning vältida haiglasse tagasi sattumist. Suur osa koduõdede patsientidest on haavanditega eakad, kellele on väga mugav, kui nende haavu ravitakse kodus.
Koduõde teeb mitmesuguseid raviprotseduure: lamatiste ja haavade hooldust, stoomi hooldust, manustab ravimeid, hooldab ja vahetab epitsüstoomi- või põiekateetrit, vajadusel ja arsti korraldusel võtab vereanalüüse.
Koduõde teeb patsiendi kodus arsti määratud protseduure ja õendustoiminguid. Ta koostab õendusplaani, lähtudes patsiendi diagnoosist ja seisundist, ning hindab selle tulemuslikkust.
Fakte koduõendusest
- Koduõendusteenust osutatakse Eestis alates 2002. aastast.
- Elva haigla pakub koduõendusteenust 2003. aasta aprillist.
- Praegu teenindab haigla oma spetsiaalse koolituse läbinud kuue koduõega Tartu linna, Elva, Nõo ja Kambja valla inimesi.
Üks koduõendusvisiit kestab keskmiselt poolteist tundi, mis kulub patsiendi juurde saabumiseks, toiminguteks ja kirjatööks. Visiidi käigus koduõde juhendab, õpetab ja nõustab patsienti ning tema lähedasi selleks, et patsient ja tema perekond tuleks edaspidi iseseisvalt toime. Eesmärk on õpetada patsienti võtma vastutus oma tervise eest enda peale, sest patsient ja tema lähedased peavad olema võimelised igapäevaelu vajadusi rahuldama ka pärast koduõe visiiti.
Koduõde saab alati konsulteerida patsiendi pere- või eriarstiga, sotsiaaltöötajaga ning patsiendi lähedastega.
Koduõde ja patsient sõlmivad koduõendusteenuse lepingu, mis annab koduõele õiguse teenust patsiendi kodus osutada. Ravikindlustatud inimestele on teenus tasuta, selle eest maksab tervisekassa.
Haigusest paranemine ja taastumine, samuti haige pereliikme abistamine nõuab tema lähedastelt energiat ja oskusi. Uudne olukord on raske nii patsiendile kui tema lähedastele, kes peavad õppima uusi oskusi, neil peab olema kannatlikkust ja aega.