/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2023/04/19/15266834t1h202b.jpg)
Vanemuise kontserdimajas on pildirohke näitus, mille teoseid ühendab asjaolu, et need kõik kuuluvad tartlase Mart Eriku erakogusse. Kolmandat põlve metsamees, metsandusettevõtja ja -nõustaja alustas kunsti kogumist rohkem kui 35 aastat tagasi ning on nüüd osaga oma kollektsioonist vaatajate ees alles kolmandat korda.
Esimest korda juhtus see seitse aastat tagasi Viljandis Paul Kondase kunstikeskuses, kus oli väljapanek Raul Rajangu loomingust. Teine kord andis ta oma kogusse kuuluvaid teoseid vaadata viis aastat tagasi Vilniuses Leedu rahvusgaleriis.
Koostöös kuraatoriga
Nüüdsele näitusele on kollektsionäär koostöös kuraator Reet Margiga seadnud kõige tähtsamale kohale, kontserdimaja saali ette Raul Rajangu suures mõõdus maale. Just selle kunstniku varajaste tööde rohkus teeb kuraatori sõnul kollektsiooni erakordseks.
«Mart on olnud meie kaasaegse kunsti ühe isepäisema ja originaalsema kunstniku metseen juba 35 aastat,» lisas Mark. «Ka näituse pealkiri «House of Kunst» on parafraas Rajangu teostele.»
:format(webp)/nginx/o/2023/04/19/15267009t1h4a90.jpg)
Näituse kataloogis avab Mart Erik muu hulgas pealkirja tagamaid ning meenutab oma sõpruse algust Raul Rajanguga ja tema tegutsemise iseärasusi. Nende hulka kuulub oma maalide hävitamine – mõnigi neist läks tuleroaks või jupi kaupa tulehakatuseks.
Vaadata jaanipäevani
- Vanemuise kontserdimajas on Mart Eriku erakogust koostatud näitus «House of Kunst».
- Teosed on esimese ja teise korruse fuajees.
- Vaadata saab jaanipäevani kontserdimajas ürituste ajal või piletikassa lahtioleku ajal.
Väljapanekus on üks sama kunstniku maal «Kaks meest ja monument» (1980), mille alumise vasakpoolse nurga on Rajangu küljest rebinud, et ahjus tuld süüdata. Sama teos on reprodutseeritud kataloogi esikaanel.
Kollektsionääri teada on maalil Rajangu isa ja onu. Näituse vaataja võib märgata, et tagaplaanil on nõukogude «vabastaja» monument, mis ei ole aga kataloogi esikaanele mahtunud. «Kuivõrd praegu eemaldatakse avalikust ruumist monumente, siis ei pääsenud ka see monument kaanepildile,» ütles kollektsionäär.
Näituse kataloogis avab Mart Erik muu hulgas pealkirja tagamaid ning meenutab oma sõpruse algust Raul Rajanguga.
Oma väljapaneku tutvustamist alustas Mart Erik aga siiski mitte kontserdimaja saali eest, vaid hoopis esimeselt korruselt.
Kõigepealt peatus ta Leili Muuga väikese õlimaali juures. See juhatab sisse väljapanekus ja kollektsioonis olulise teema «Sooster ja sõbrad».
:format(webp)/nginx/o/2023/04/19/15267006t1h1e5d.jpg)
Muuga väike maal «Kohvikus. Kahtlejad» on tema suure samanimelise teose (1956) eeltöö. Kollektsionäär oletab, et selle tõeline sisu jäi omaaegsetele kunstibürokraatidele tabamatuks. Sealsamas kõrval on Ülo Soosteri «Autoportree punase rätiga» (1947).
Lisaks «Soosterile ja sõpradele» on nii näitusel kui ka Eriku kollektsioonis talle eriti tähtsad teemad «Riia, mu arm», «La Dolce vita», «Imelised värvid», «Kursi koolkond», «Poliitmaastikud», «Minu mets» ja «Perekonna album».
Valik oli raske
Kuraatori sõnul on mitmekülgsest ja põnevast kollektsioonist Vanemuise kontserdimajas eksponeeritud üle 80 töö. «Valik oli raske, sest praegu on nii maali, graafikat kui installatsioone sisaldavas kogus juba üle 200 teose,» lisas ta. «Vanim maal on Emil Zchimmeri «Lageraielank», mis pärineb aastast 1892, ja uusimad teosed on loodud 2023. aastal.»
:format(webp)/nginx/o/2023/04/19/15267002t1h585e.jpg)
Näituse tutvustamise lõpetas Mart Erik teema «Perekonna album» piltide juures. Üks eriti lai teos («Elu on selline», 60 x 165 cm) on valminud Tõnu Nooritsal digitrükitehnikas tänavu. Sellel on äratuntavad Mart Erik ja tema lähedased, teiste hulgas elukaaslane Laine Randjärv, kes on ka aidanud näitust korraldada ja üllitanud kataloogi oma kirjastuses Kvart.
Kataloogis on kirjas, et väljapanekut saab vaadata 30. aprillini. Nagu Randjärv nüüd teatas, on see avatud märksa kauem, jaanipäevani.
Kirjastuse Kvart mullune raamat metsatõest ja -õigusest
Kirjastus Kvart avaldas aastal 2022 Mart Eriku raamatu «Minu mets. Metsatõde ja metsaõigus». Selles on kirjas, et kolmandat põlve metsamees on lõpetanud Eesti põllumajandusakadeemia metsamajanduse inseneri diplomiga ja asus 1976. aastal tööle Vihterpalu metsaülemana.
Praegu on Mart Eriku ettevõtte Kinnistu OÜ halduses peaaegu 25 000 hektarit, mis paikneb ligi 2400 katastriüksusel mitmel pool Eestis. Erametsade valude ja rõõmudega on ta kursis juba 1980. aastate lõpust.
«Pole kusagil olemas kõigile sobivat universaalset tõde ega ideaalset ning täiuslikku õigust – saab olla vaid igaühe enda oma,» märgib ta raamatus «Minu mets». «Aastakümnete pikkune töö metsa kasvatamisel on kujundanud mu tõekspidamisi, loonudki mu oma metsa tõe ja arusaamise metsa õigusest.»