Päevatoimetaja:
Emily Lieberg
+372 730 0138
Saada vihje

Konnatalguliste aardejaht: märka sinist rabakonna!

Copy
Artikli foto
Foto: Christian Fischer

Eestimaa Looduse Fond palub konnatalgulistel tänavu eriti tähele panna sinises pulmarüüs rabakonni. Miks? «Konnad teel(t)» kampaaniajuht Birgit Purga, kel on magistrikraad bioloogia ja ökoinnovatsiooni erialal, teab vastust.

«Pulmarüüdega looduses on ikka nii, et ju see konkreetne rüü meeldib emastele,» ütleb ta. Aga lisab, et keegi ei tea küll täpselt, et kas sinine värv meeldib emastele seepärast, et sinisemad konnad annavad tugevamaid järglasi või et sinised isased on paremini märgatavad emastele. Või näitavad isased sel viisil, et nad on nii «kõvad mehed», et kuigi võiksid oma sinise värvi tõttu kergesti kellegi saagiks sattuda, on nad ikka elus!

Isane rabakonn.
Isane rabakonn. Foto: Kristiina Kübarsepp

Kahtlemata näib sinine rabakonn Eestis ülimalt eksootiline!

Jah! Ega paljud inimesed isegi tea, et meie oma Eestimaine pruun ja tavaline rabakonn paar nädalat elust sinisena veedab. Huvitav on ka see, et sugugi mitte kõik isased rabakonnad ei muutu siniseks ning päris täpselt ei ole teada, mis seda sinisust esile kutsub.

Niisiis on tema otsimine sama põnev kui aardejaht?

Täpselt!

Teiselt küljest on selline sinise aarde otsimine hea viis muuta kahepaikseid atraktiivseks ka nende jaoks, kes konnadest suurt lugu ei pea. Sinine rabakonn tundub uus ja põnev ja ehk natuke armaski ja sealt edasi ehk ei tundu konnad oma igapäevases värvuseski enam nii hirmsad või peletavad.

Mida rohkem inimesed loodust ja teisi liike enda ümber märkavad, seda rohkem mõeldakse nende heaolu peale.

Nii on eelkõige sinise rabakonna otsimise üleskutse üks viis, kuidas suunata inimesi loodust märkama. Ja kui selle kõige tulemusel sünnib aastate jooksul uus kaardikiht, mis siniste konnade tõenäolisemad esinemiskohad ära märgib, siis saab järgmisel aastal neid sinisusi juba paremini jälgida.

Bioloog Birgit Purga.
Bioloog Birgit Purga. Foto: Erakogu

Kuidas tänavune kevad konnadele üldiselt meeldib? Praegu on taas jahe, aga küllap ilma soojenedes jätkub ränne jälle?

Et tänavune kevad konnadele rohkem meeldiks, võiks see olla veidi vihmasem. Kuid ega konnad rändamata jää. Rohelised konnad pole paljuski oma rändeteid veel alustanudki, nende rändeaeg on rohkem maikuus ja rohkem ka hajutatud.

Kahepaiksed aga liiguvad tegelikult kogu sooja aja. Uhiuued väikesed konnad liiguvad peagi veekogudest välja maailma avastama. Sügisel suundutakse talvitumiskohtadesse.

Kevadine ränne on aga selgemini piiritletud ja leiab aset lühema aja jooksul.

Eriti harilikul kärnkonnal, kelle ränne kestab kuskil kaks nädalat. Muidugi – alati on ka hilisemaid ja varasemaid seiklejaid.

Väike rändavate kärnkonnade pundar.
Väike rändavate kärnkonnade pundar. Foto: Lenne Rähn-Kuusik

Aga teede kinnipanek või liikluse piiramine on just kevade soojadel nädalail kõige mõistlikum. Konnadele meeldib, kui öine temperatuur on kõrgem kui pluss viis. Mida soojem ja niiskem, seda parem.

Kas olete ka Tartu Ihaste silla konnatunnelitega kursis? Vabatahtlikud konnatalgulised on leidnud, et need eriti ei toimi. Mida bioloogina arvate?

Mina ei saa täie kindlusega väita, et Tartus need konnatunnelid ei toimi. Pidasin nõu mõne konnateadlase ja vabatahtlikuga, kes seal rohkem käivad. Üks probleemidest on kindlasti see, et kahepaiksed pääsevad tõkete alt läbi. Teiseks, et tõkked on kõnni- ja maanteest üsna kaugel, ja kahepaiksed liiguvad ka teisel pool tõkkeid ja jäävad siis tee piirdeks ehitatud betoonseina taha lõksu. Kui tõkked oleksid kohe maantee ääres, ja suunaksid sealt kahepaiksed tunnelisse, siis ehk toimiksid need paremini. Aga tõsi – täpset uuringut seal tehtud ei ole, niisiis ei saa täie kindlusega öelda, et need üldse ei tööta.

Kas kuskil Eestis hästitöötavaid konnatunneleid üldse on?

Konnatõkete ülesanne konnatunneli juures ongi suunata kahepaikseid nende nii-öelda looduslikult rajalt sinna tunnelisuusse. Otseselt ei ole see konna enda vabalt valitud tee, kuid viib ta siiski sihile. Näiteks Tallinnas Tähetorni tänava konnatunnelite tõhususele on tehtud uuring – sealgi on avastatud puudusi, kuid samas näitab uuring, et siiski – sellest on ka abi.

Üldiselt on konnatunnelid siiski väga hea lahendus ja aitavad lisaks kahepaiksetele ka teisi väikeloomi.

Kui palju konni võiks olla tänavu päästetud ja kui palju konnatalgulised varasematel aastatel kahepaikseid päästnud on?

Konnapääste statistikat sel aastal veel pole. Mõned vabatahtlikud panevad alles kevadise hooaja lõpus oma andmed sisse, nii et lõplike tulemuste jaoks peab veel natuke aega ootama. Kuid eelmisel aastal aidati üle tee 21 000 kahepaikset.

Tagasi üles