Olemise õõv ja ilu

Lavastuses mängivad Johannes Richard Sepping (vasakult), Ilo-Ann Saarepera, Grete Jürgenson, Ekke Hekles ja Maria Paiste. Foto: Henry Griin/Tut

Olen? Kas? Miks? Kirill Havanski uuslavastus «Mis saab siis, kui meid enam ei ole?» sunnib küsimuse eitavast vormist hoolimata just olemise erinevaid tahke uurima-avastama. Lavastus tõukub leinast ja igatsusest, peegeldades meeleheidet, ahastust ja teadmatust, mis tabab neid, kes jäävad, kes on. Viimast nii teatrisaalis kui ka ühiskonnas üldiselt.

Harjumine uue oluga, ebatavalise, ebamugavaga – seda nõuab lavastus veel enne, kui etendus jõuab alata. Sünge sinise valgusega saal sunnib jalge ette vaatama, et hämaras ei komistaks ega kukuks ning leiaks üles õige istekoha.

Üleminek etendusele ei tee olukorda mugavamaks: lava ees tõusevad püsti näitlejad, kuid saalituled ei kustu. Näitetrupi liikmed seisavad näoga publikusse ja silmitsevad ainiti igaüht, hoides mõnega mitmesekundilist silmsidet.