Kell, sidrun ja liha aitavad vaadata lugu poeedi elust

Madlen Siniallik
, teatrikriitik
Copy
Poeet (Veiko Porkanen) on tulnud vangistusest ja toonud tagasi mõnusalt pehme teki, mille olid talle saatnud tema õed Elin (vasakul, Piret Laurimaa) ja Martha (Lena Barbara Luhse).
Poeet (Veiko Porkanen) on tulnud vangistusest ja toonud tagasi mõnusalt pehme teki, mille olid talle saatnud tema õed Elin (vasakul, Piret Laurimaa) ja Martha (Lena Barbara Luhse). Foto: Maris Savik/Vanemuine

Möödunud laupäeval, Artur Alliksaare 100. sün­niaastapäeval esietendas Vanemuise näitetrupp Sadamateatris lavastuse, mis annab vaatajaile luulelise ülevaate poeedi elust. Juba enne etenduse algust saab vaataja tema kohta rohkem teada: fuajeesse üles seatud raadiomajaka külge kinnitatud kõrvaklappidest tuleb Alliksaare lähedaste mälestusi, mis on aidanud kaasa lavastuse loomisele.

«Sada grammi taevasina» on fragmenteeritud, stseenide vahel on esialgu veidi keeruline orienteeruda. Üpris kiiresti hakkavad silma aga üha korduvad elemendid: kell, sidrun, liha. Need sümbolid aitavad vaatajal abstraktsemaid stseene tervikuga siduda ja narratiivi edendada.

Geniaalne ruumikasutus

Tagasi üles