/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
Jahe ilm on toonud konnarändesse vahe sisse ja Tartu vabatahtlikul konnapäästjal Lenne Rähn-Kuusikul on õhtud pisut vabamad. Lähipäevil ennustatakse aga taas sooja ning Ihaste teedel ja tänavatel hakkab kihama uus elu.
VIDEO ⟩ Viis väikest konna läksid üle tee. Järgi jäi neid üks
Et see elu ei hukkuks, siis kel vähegi süda sees, võiks kahepaiksetele appi minna. Lenne Rähn-Kuusik on üks siinseid talguliste koordineerijaid, kelle käest saab õpetussõnu, varustust ning määramisabi, sest talgutulemused on vaja ka kirja panna.
/nginx/o/2023/04/20/15267313t1h78f5.jpg)
Liigirikas Ihaste
Ihaste piirkond on Lenne Rähn-Kuusiku sõnul eriline. Ihastes elavad rohukonnad, rabakonnad, kärnkonnad, tähnikvesilikud – need on sabaga konnad, tiigikonnad ...
/nginx/o/2023/04/17/15262256t1h762c.jpg)
Kaks aastat tagasi avastati siit mudakonnad. Kui kõik Eesti kahepaiksed on looduskaitse all, siis mudakonnad on lausa teise kaitsekategooria liik.
Kui täpsemalt kirjeldada, siis Ihaste teel liiguvad sagedasti rohukonnad, Hipodroomi tänaval rabakonnad. Lumimarja tänava tiigis käib aga kärnkonnade pulm (vaata videos kärnkonni) ning uusarenduse pool algab tähnikvesilike areaal.
Ihastes elavate rabakonnade seisund halveneb aasta-aastalt, teab Lenne Rähn-Kuusik. Rabakonnad on ka veekogude reostuse suhtes väga tundlikud. Piirkondades, kus uued elamupiirkonnad kerkivad, saavad kahepaiksed alati mõjutatud.
Tegelikult rändavad konnad aastas kaks korda: kevadel suunduvad nad veekogudesse pulmi pidama, sügisel otsivad talvitumiskohti, kaevudes mutta või maapinda. Konnad on väga kohapaigatruud ning sigimisinstinkt tõmbab neid järglasi saama just sellesse veekogusse, kus nad ise ilmale tulid. Aastast-aastasse liigutakse samu radu pidi.
/nginx/o/2023/04/16/15261646t1h7fbc.jpg)
Ihastes on konnakodud ühel ja teisel pool tänavaid. Emajõe luha äärsel Ihaste teel, kus liiklus on öötundidel keelatud, rändavad konnad paremalt teeservalt vasakule ja vasakult paremale.
Lenne Rähn-Kuusik osutab üldisele statistikale, mille järgi võib tihedama ja kiirema liiklusega maanteedel konnade hukkumisprotsent olla 80, see tähendab, et viiest konnast neli ei jõua kudemispaika.
/nginx/o/2023/04/17/15262257t1h0c66.jpg)
Konnad ei hukku mitte ainult autoteedel. Kui nende rändetee satub uusehituse alale, võib ka kõnnitee äärekivi osutuda ületamatuks takistuseks. Konn jääb sinna kinni ja kas külmub või kuivab surnuks. Konnad on kümnete kaupa hädas ka betoonmüüri taga, mis piirab Ihaste sillale suunduvat teetammi. Teetammi sisse rajatud tunnel konnapäästjate meelest eriti ei toimi.
Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pool selgitas, et konnatunneleid on kaks. Need on 800-meetrised plasttorud läbimõõduga 800 millimeetrit, mis on poolenisti liivaga täidetud. Tunnelisse suunavad konni metallist piirded.
Aga kuna ümbrus on vesine, siis piirete lähedal maapind kord külmub, kord sulab. See tähendab ka, et pinnas kord kerkib, siis vajub. Teinekord vajub nii, et konnad mahuvad piirde alt läbi ja satuvad ikka teele. Andres Pooli sõnul pole selle kohta, kui tõhusad need konnatunnelid on, uuringut tehtud. Keegi täpselt ei tea.
Lenne Rähn-Kuusik rõhutab, et konna üle tee aidates tuleb hoolega tähele panna, kuhu poole on ta nina, ning viia loomake just selles suunas üle tee. Konni tuleb päästa kinnastega, sest inimese kehatemperatuur on konna nahale põletav.
Kärnkonnad tuleks asetada omaette ämbrisse, kuna nemad eritavad teiste konnade nahka ärritavat sekreeti. Kärnkonna tunneb ära muhkliku naha järgi, ja ta ei hüppa, vaid kõnnib ning on aeglane. Tema elu on rohkem ohus kui teistel.
/nginx/o/2023/04/16/15261676t1h54e7.jpg)
Enamasti pärast loojangut
Konnapäästja peab kandma helkurvesti, et olla maanteel nähtav. Vaja läheb pealampi, et pimedas näeks talgutööd teha, ning nagu juba öeldud – konni päästes tuleb kätte panna kindad.
Kahepaiksed hakkavad suuremal hulgal liikuma pärast päikeseloojangut, kuna päevavalgel võivad nad kergesti kellegi kõhutäieks sattuda. Seepärast leiavad ka konnatalgud aset hilisõhtuti ning kesköö paiku.
Lenne Rähn-Kuusik ütleb, et kõige värskemaid kohalikke konnauudiseid näeb Facebooki avalikust grupist Ihaste Looduse Sõbrad.
Ta ise on kahe lapse ema, kes argipäeviti töötab insener-tehnilise projekteerimise ja nõustamise firmas. Suur loodusesõber sai temast siis, kui nende pere Ihastesse kolis.
/nginx/o/2023/04/16/15261647t1h98d0.jpg)
Kui kaua konn elab?
Kärnkonnad võivad looduses vastu pidada 10 kuni 12 aastat. Vangistuses on nad elanud ka 30 aastat. Rabakonnad elavad looduses kümmekond aastat, rohukonnad pisut vähem.
Konnadel on oluline roll ökoloogilises toiduahelas, ilma nendeta oleks loodus vaesem ja elurikkus kannataks palju.
«Konnad teel(t)»
/nginx/o/2023/04/17/15262254t1h67e8.jpg)
Kõik soovijad võivad liituda veebilehel konnad.elfond.ee konnatalguliste listiga või Facebooki lehega Konnad Teel, kus jagatakse täpsemaid juhiseid.
Eestimaa looduse fond (ELF) ootab tänavu vaatlusandmeid ka siniste rabakonnade kohta. Nimelt värvuvad isased rabakonnad pulmi pidades sinakashalliks ning andmed ja pildid neist on tänavu eriti oodatud.
Vaatlused saab kirja panna siia.
/nginx/o/2023/04/20/15267314t1h209b.jpg)
ELF palub kõigil, kes on märganud oma kodukohas mõnda konnadele ohtlikku teelõiku ning soovivad seal konni abistada, sellest teada anda vabatahtlike koordinaatorile aadressil kadri.aller@elfond.ee.
Allikas: Eestimaa Looduse Fond