GALERII ⟩ Tartu ülikooli kliinikum paotas uue lastehaigla ust. Esimene sissevaade!
14. aprill 2023, 18:24
Uue lastehaigla ruumide tunnusvärv Maarjamõisa meditsiinilinnakus on sirelililla. Seintel disainistuudio Unt/Tammik, sealhulgas illustraator Marju Tammiku loodud võlumaailm «Tireli-tareli-tiit, seiklus algab siit».
Lapsed on alati lapsed, on nad siis haiged või terved. Nad tahavad mängida, joosta ja seigelda. Isegi kui see füüsiliselt alati võimalik pole, siis vähemalt fantaasiamaailmas on kõik võimalik. Uue lastekliiniku seintel on justkui Lõuna-Eesti jõgede ja kuplitega maastik, kus liiguvad tegelased, kes ärgitavad mõtlema näiteks lugusid teemal «Kes sõi siili kirsid ära?» või «Kuhu kaob hiigeljänes igal neljapäevaõhtul?».
Esialgu on uue lastehaigla ehk M-maja koridorid, erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtuala, triaaži- ja jälgimisruumid, protseduuritoad ja isolaatorid, aga ka ambulatoorse vastuvõtukabinetid, mis asuvad esimesel ja teisel korrusel, vaiksed ja üksildased. Kõik on puhas ja särav. Ka ei kohta ühtegi inimest kolmandal korrusel, kus paiknevad laste ja vastsündinute intensiivravi ning neonatoloogia ehk vastsündinute ravi osakond.
Neljandal korrusel on üldpediaatria, lasteneuroloogia ja lastekirurgia palatiosakond ning viiendal nakkusosakond ja neurofüsioloogia üksus. Kuues korrus on poolenisti tehniline ja administratsioonile mõeldud korrus, ka asuvad seal lastekliiniku õpperuumid.
Lisaks inimestele on puudu mööbel. Kõik see näib pisut kummituslik – keda või mida küll oodatakse?
Tartu ülikooli kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juht Toomas Kivastik ja projektiinsener Peep Pitsner selgitasid, et haigla patsientide vastuvõtuks valmis seadmine nõuab süsteemide katsetamiseks alati aega. Prooviperioodi ei saa korraldada nii, et riskid patsientide tervisega või toimetad ehku peale.
«Haiglal peab olema enne sissekolimist vaheperiood,» ütles Toomas Kivastik. «On vaja veenduda, et kõik töötab perfektselt, alates ventilatsioonisüsteemidest kuni selleni, et opitoad saaksid enne kasutuselevõttu mitte ainult puhtaks pestud vaid ka mikrobioloogiliselt testitud.»
Uue lastehaigla pidulik avamine seisab ees maikuus, aga kolima hakatakse sinna vanast, Lunini tänava roosast majast alles suve teisel poolel. See ei saa käia nii nagu näiteks kaupluse puhul, et pannakse pood mõneks päevaks kinni ja avatakse siis uues kohas, rääkisid Toomas Kivastik ja Peep Piltsner. Kolida tuleb jupikaupa, aga kõik peab ka kolimise ajal nii ühes kui ka teises kohas korraga toimima.
Ehitaja ehk Nordeconi projektijuhti Rauno Rauski sõnul oli kõige keerulisem uue ja juba valmisoleva maja kokkuliitmine. «Igal korrusel oli mingi koht, mille sidumine nõudis hoolikat läbimõtlemist, ja palju asju tuli lahendada töö käigus,» lausus ta.
Teatavasti on teisel pool, mille kõrvale lastehaigla kerkinud on, G1- ja G2-majad, samuti H-hoone, sealhulgas erakorralise meditsiini osakond ja sünnitusosakond. «Pidid väga täpselt planeerima ja vahel ka kümme üksteisest sõltuvat töövõttu haigla juhtkonnaga kooskõlastama,» rääkis Rauno Rausk. «Otsisime lausa statistilisi aegasid, kus EMOsse oleks patsientide voog väiksem...»
Uues lastehaiglas on kümneid kõneväärseid detaile, mis on mõeldud väikestele patsientidele, nende vanematele ning nende tervise eest võitlevatele arstidele ja õdedele.
Samuti ülimoodsad tugisüsteemid alates musta pesu ja prügi korjamise viisidest kuni arstiriistade steriliseerimisruumide ja pesumasinate ning instrumente korruste vahel jagavate liftisüsteemideni välja.
Lisaks vaakumiga mööda torusid jooksev pudelipost, et patsiendi vereanalüüsid konteineriga ruttu labori poole teele saata.
Sellest kõigest saab lähemalt lugeda uue nädala ajalehest.
Pildigaleriis on põnevaid vaateid ka uude C-majja, kus asub naistekliiniku perekeskus, aga kuhu seab end peagi sisse kõrvakliinik ning päevakirurgiakeskus.