Botaanikaaias on roheluse vahele peidetud savist pead, merisiilid, hülged ja portselanist tüdrukud

Foto: Silvia Luik

Tartu ülikooli botaanikaaias avati 12. aprillil keraamikanäitus «Ex terra. Hortus luteus», kus saab näha peamiselt puupõletusmeetodil valminud keraamilisi kunstiteoseid. Näitus jääb avatuks 31. maini.

Näitusel osaleb kokku kolmteist kunstnikku, professionaalseid keraamikuid ja skulptoreid. Näituse ühe korraldaja Eva Krivonogova sõnul viitab näituse pealkiri «Ex terra. Hortus Luteus» nii välja pandud tööde materjalile, erinevatele keraamilistele savimassidele kui ka näitusepaigale botaanikaaiale.

«Näituse pealkiri võiks maakeeli kõlada näiteks «Savist või pinnasest tehtud. Savist aed». Näituse sisuks on keraamika eri vormid: põhiliselt skulpturaalsed objektid või skulptuurid, mille valmimisel on kasutatud puupõletuse meetodit,» rääkis Krivonogova.

Enamik väljapandud töödest on põletatud Tartumaal Uhti Valge kõrtsi puupõletusahjus ning valmistatud just selle näituse tarbeks TÜ botaanikaaia peale mõeldes. Näitusel esindatud autoritest on paljud Uhti keraamika puupõletustalgutel kohtunud juba aastaid.

«Meid ühendavaks lüliks on savi ja keraamika. Kokku saame kord või kaks aastas Uhti Valge kõrtsi õues puupõletusahju juures. Meid ühendab Uhti ahi ja kirg keraamika kui väljendusviisi vastu,» selgitas Krivonogova.

Idee ühendada keraamilised objektid botaanikaaia lopsaka rohelusega sai alguse Uhti ahju juures. Osalejate hulgas on valdavalt professionaalsed keraamikud ning keraamikakursuste õpetajad, kelle jaoks pakub puupõletus mängulist võimalust harrastada veidi erilisemat ning üllatusrohkemat põletusmeetodit. Lisaks astuvad näitusel üles nii skulptorid kui ka maalikunstnikud, kes on võlutud keraamilisest skulptuurist ning sellisest pinnaviimistluse unikaalusest, mida puupõletusmeetod pakub.

Väljapandud tööd erinevad üksteisest nii mastaabilt kui ka sisult. Kasutatud on nii figuraalset loomaplastikat kui ka inimfiguuri, samuti leidub kontseptuaalseid ning abstraktseid objekte. Näiteks on palmimaja tiigi servas vaatamiseks väljas Kersti Kalsi värviderohke näkineiu ning Eva Krivonogova kaks portselantüdrukut, üks valge ja teine kuldne. Mari Hiiemäe eksponeerib keraamilist portreed «Seladon» ning stiliseeritud kombitsatena ülespoole keerduvate lehtedega «Peeti».

Keraamik Kai Paks on näitusele välja pannud viieosalise komplekti värvilisi torusid, mille saamiseks on esmalt võetud kipsvorm Eva-nimeliselt õunapuult. Üks näituse lustilisemaid esinejaid on Maarit Mälgi helesinine hüljes, kelle veelembust rõhutab paigutatus talle sootuks mitteomasesse keskkonda. Näitusetööd on paigutatud botaanikaaia siseruumidesse. Erandi moodustab vaid Priit Allase skulptuur «August», mis oli sissetoomiseks liialt raske – massiivsel graniitpostamendil seisab mahuline keraamiline sõõr.

Näitusel osalevad Maanus Mikkel, Kersti Kals, Aili Palm, Kai Paks, Priit Allas, Eike Eplik, Mari Hiiemäe, Külli Kõiv, Karin Kalman, Kersti Laanmaa, Eva Krivonogova, Maarit Mälgi, Rauno Thomas Moss.

Näitust saab vaadata botaanikaaia piletiga.