Politseis ootavad omanikku jalgrattad, mobiiltelefonid ja isegi hulgaliselt relvi

Politseis on hoiul teiste hulgas kaks sile- ja kaks vintraudset püssi. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Politseis on hoiul palju esemeid, mis ootavad omanikku. Tartu jaoskonda on aasta algusest lisandunud hoiule üle kolmekümne eseme, nende seas on  mobiiltelefone, jalgrattaid võtmeid ning kummalisel kombel ka väga suur hulk relvi ja relvade osi.

Tartu politseijaoskonnas on selle aasta algusest lisandunud neli omanikuta mobiiltelefoni, viis jalgratast, kaks võtmekimpu, üks rahakott, üks käekell, üks saag ja kaks spordikotti. Sama aja jooksul on politseisse hoiule jõudnud ka lausa kaksteist relva või relvaosa. Relvade nimekiri on väga mitmekesine. Hoiul on nii vintraudseid kui ka sileraudseid püsse, revolvreid ning isegi üks teise maailmasõja aegne Saksa armee kuulipilduja MP35.

Tartu jaoskonna menetlusjuht Timo Reinthal sõnas, et hoiul olevad relvad on enamasti leitud vanadest majadest. «Politseil on kohustus leitud relvadest avalikult teada anda,» selgitas Reinthal. Ta lisas, et on ka juhtumeid, kus relvaomanik on siitilmast lahkunud ning relva on leidnud tema lähedased, kes on selle politseile üle andnud. 

Politsei Tartu teenindustalitluse menetleja Liivika Suiste sõnas, et omaniku leiavad kõik hoiule antud relvad. Omanikuks registreeritaks inimene, kes relva leidis, või majaomanik, kelle hoonest see leiti.  Seega sellist varianti, et relv jääks ilma omanikuta, ei ole.

«Kui leitud relva või laskemoona omanik või valdaja ei ole avalikult teatamisest kuue kuu möödumisel selgunud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul, kui ei ole tuvastatud relva eelnevat kasutamist seadusvastastes toimingutes,» selgitas Suiste. «Leidja peab otsustama kolme kuu jooksul, mida ta relvaga teeb. Kui leidja kolme kuu jooksul otsust ei tee, siis riik sundvõõrandab relva.»

Nende relvade täpne päritolu, mis politsei veebilehel leitud asjade nimekirjas seisavad, ei ole täpselt teada.