Tartu kinnisvaratehingute hulk on vähenenud neljandat kuud järjest: veebruaris oli maa-ameti andmeil 114 kinnisvara ostu-müügitehingut ehk 3,4 protsenti vähem kui jaanuaris, kuid 29,5 protsenti enam kui mullu samal ajal, toob välja kinnisvarabüroo Uus Maa oma analüüsis.
Kuigi kinnisvaratehingute hulk tervikuna on kahanenud, on korterimüügi tehingute hulk seevastu kasvanud. Veebruaris müüdi Tartus 82 korterit, neli rohkem kui jaanuaris.
Keskmine ruutmeetri mediaanhind kerkis kuuga 1,8 protsenti ehk 829 eurole. Aastaga on see näitaja suurenenud 6,4 protsenti, märkis Uus Maa Tartu büroo müügijuht Kristi Väljaots.
Nagu jaanuaris, oli ka veebruaris Väljaotsa sõnul selgelt tunda ostjate ebakindlust ning soovi võtta otsustamiseks pikemat mõtlemisaega.
Väljaots märkis ka, et viimastel kuudel on kasvanud tuntavalt nõudlus 2- ja 3-toaliste vanemates majades asuvate põhjalikult remonditud korterite vastu.
Neile nõudmistele vastavaid kortereid on aga vähe pakkuda ning ostjad on nende eest valmis keskmisest turuhinnast enam maksma. Selle põhjuseks on päris uute korterite ja korda tehtud vanemate korterite hindade märkimisväärne vahe.
Üüriturg on Tartus jätkuvalt aktiivne: korteritesse leitakse uued elanikud suhteliselt kiiresti, sest uusi pakkumisi tuleb vähe ning nõudlus üüripinna järele on kogu aeg olemas.
Uusarenduste turule pakkumisi lisandunud ei ole. Keskmiselt müüakse kuus neli uut korterit. Nii on see püsinud juba pool aastat, märkis Kristi Väljaots.