/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
Füüsik Jaak Kikas on välja teeninud selle, et tema kohta võib öelda nii teadlane kui ka kunstnik. Kunst ja teadus on ta elus omavahel tihedalt põimunud ning töös ja loomingus peegeldub Jaak Kikase huvi maailma sügavama olemuse vastu. Alates 2019. aastast on Jaak Kikas ka Tartu kunstnike liidu liige.
Mis on asja sees? Lõika lõhki ja uuri!
Omicumis 10. aprilli õhtul avatud näituse pealkiri on «Studia botanica», piltidel läbilõiked poolitatud kapsast, sibulast, porgandeist, arbuusist, melonist, granadillist ehk armastuse viljast, redisest, seenest ja millestki veel.
Kui palju me näeme? Vähe!
Piltide ette astudes võiks juurelda, et kui suurt osa me üldse maailmast näeme. Vastus on, et väga vähest osa, sest tavaolukorras saame pilgu heita vaid elava ja eluta maailma olendite ja objektide pindadele, nägemata seda, mis peitub nende sees.
Seesama küsimus vaevab ka iga last neil kordadel, mil ta kaisukaru või äratuskella päästmatult ära lõhub lihtsalt vastupandamatust soovist teada saada, mis on kaisukaru ja kella sees. Jaak Kikas on valinud oma uudishimu objektideks aga puu- ja juurviljad, kuid nagu ta ise ütleb, tuleneb see pigem tehnilisest mugavusest, mitte erilisest botaanikahuvist.
/nginx/o/2023/04/10/15248766t1h2277.jpg)
Jaak Kikase piltidest huvitavamgi on aga jutt, mida ta näituse avamisel kõneles, osutades sellele, et moodsal ajal on võimalik asjade sisemusest ettekujutust saada ka tomograafiaga, olgu selleks siis röntgen-, tuumamagnetresonants- või ultrahelitomograafia. Siiski, värve nende tehnikatega kätte ei saa.
Järelikult tuleb ikkagi lõigata. Kuna Jaak Kikas on füüsik, kelle peas liigub loov mõte, ei kasutanud ta lõigete jäädvustamisel tavafotograafiat, vaid tegi need pildid skanneriga.
Skanneri vaade on teatavasti terav, väikese teravusulatusega ja hästi valgustatud esipinnaga, samal ajal kui esipinnast kaugemal valgustus kiiresti kahaneb.
Üks erisus on veel. Aeg.
Fotograafiaga võib märkida «oleviku nuga», see on hetk, näiteks üks sajandik sekundit, ning see ajanuga lõhub aegruumi kaheks – minevikuks ja tulevikuks.
Püüdis pildistada aega
Skannerlõikamise eripära on, et lõige pole ajateljega päriselt risti. Skannimine kestab umbes kümme sekundit ja kui selle aja jooksul objektil midagi liigub või muutub, siis jäädvustub ka liikumise dünaamika.
Ühel Jaak Kikase pildil on see aja liikumine äratuntav ...
/nginx/o/2021/09/19/14079823t1h4791.jpg)
Näitus «Studia botanica» on Omicumi aatriumis kolmekümnes, seda saab näha kuni 28. maini. Needsamad pildid on varem üleval olnud ka Physicumis, kunstnike majas ja kuskil veel, aga see ei tohiks segada töid veel kord vaatamast.
Omicumi näituste kalendril hoiab organisaatori ja kuraatorina silma peal bioloog Sulev Kuuse.