Riho Raave: otsus on tehtud – mis saab nüüd edasi?

FOTO: TPM

Tartu linnavolikogu võttis 22. veebruaril vastu koolivõrgu ümberkorraldamise otsuse. Sellele eelnes põhjalik ettevalmistustöö: koolivõrgu komisjoni ettepanekud ideaalse koolivõrgu kujundamiseks, võimalustele vastava konkreetse kava koostamine, läbirääkimised ning arutelud koolidega, eelnõu ja selle lisamaterjalide (põhjendused, finantsarvestus, riskianalüüs) koostamine.

Volikogu lähtus koolivõrku muutes vajadusest luua juurde õppekohti põhikoolis, tagada üldhariduse võrdne kättesaadavus ning põhi- ja gümnaasiumihariduse kvaliteet.

Otsuse kohaselt muutuvad Forseliuse, Raatuse, Karlova ja kunstigümnaasium ning vene lütseum järk-järgult põhikooliks. 2014. aastal alustab Kaunase pst 70 asuvas hoones tööd Descartes’i lütseumi, kommertsgümnaasiumi ja Kivilinna gümnaasiumi alusel asutatav uus gümnaasium; nimetatud koolid jätkavad põhikoolina.

2015. aastal lahutatakse Tamme gümnaasium põhikooliks ja gümnaasiumiks. Põhikool jääb Tamme pst 24a hoonesse, gümnaasiumile tuleb leida uued ruumid.

Põhikool ja gümnaasiumiaste jäävad esialgu kokku rahvusvahelist õpet pakkuvas Miina Härma gümnaasiumis ning vene keelt emakeelena õpetavas Annelinna gümnaasiumis. Kumbki neist ei ole klassikalises mõttes piirkonnakool ja vajadust jätkata täistsüklikoolina on ka põhjendatud. Täpsemalt saab tulevasest koolivõrgust lugeda linna kodulehelt.

Loodud on lähtepunkt

Linnavalitsusel tuleb koos koolide juhtkondadega asuda otsustatut ellu viima. Otsusega loodi vaid lähtepunkt edasiminekuks, konkreetsete ümberkorralduste kõrval on suuremaks katsumuseks üldharidusele seatud sisuliste eesmärkide täitmine.

Koolide ümberkorraldamise otsusest tuleb teavitada haridus- ja teadusministeeriumi, Tartu maavanemat, kooli, lapsevanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid omavalitsusi vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

Iga kooli ümberkorraldamiseks moodustatakse komisjon, kuhu kuuluvad kooli juhtkonna, õpetajate ning linnavalitsuse esindajad. Komisjoni peamised ülesanded on tagada õpilastele õppimisvõimalused ja teha töötajate töösuhetega seotud otsused, lahendada varadega seotu, ümber korraldada asjaajamine ning teha ettepanekuid õpikeskkonna arendamiseks.

Tulenevalt tegutsemisvormi muutusest, põhikooli ja gümnaasiumi erinevatest eesmärkidest, samuti  õppe- ja kasvatustöö erinevast korraldusest tuleb muuta ümberkorraldatavate koolide põhimäärusi, arengukavasid jt dokumente, et kooli tegevus oleks õiguspärane. Koolidel muutub ka nimi. Ettepanekuid sobiva nime leidmiseks ootaksime eelkõige koolidelt.  

Ümberkorraldamise tulemusel asutatavatele uutele koolidele tuleb taotleda koolitusluba, samuti korraldada direktori leidmise konkursid.

Käesolevast aastast on muudetud koolide tegevuskulude rahastamise põhimõtteid. Raha, mida on alati  vähe, tuleb koolide vahel jaotada õiglaselt, et keegi ei tunneks end mahajäetuna ja keegi ei elaks teiste arvelt. Ees seisab koolidele vajalike investeeringute ja õpikeskkonna tänapäevastamise arvestamine linna eelarvestrateegias.

Ümberkorralduste ja rahastamispõhimõtete muutmise kõrval on hoopis tõsisem proovikivi õpilastele veelgi parema hariduse võimaldamine, seda nii põhikoolide kujundamisel headeks, turvalisteks ja lapsesõbralikeks elukohajärgseteks ühtluskoolideks kui ka gümnaasiumide kujundamisel mitmekülgseid valikuid pakkuvateks kompetentsikeskusteks.

Kõik meie ümber muutub ja areneb. Ka kooliõpetuse sisu, vorm ja meetodid peavad ajaga kaasas käima. Kogu maailm on infotehnoloogia varal lausa peo peal. Praegustele õpilastele on internet n-ö teiseks koduks.

Kuidas me selliseid lapsi õpetame, millised on õppemeetodid ja õppe sisu, kuidas kujundada noortes inimestes selliseid eluhoiakuid, et nad tuleksid tööjõuturul hästi toime ka 40–50 aasta pärast  – kõik see tuleb ümberkorralduste valguses koolidel lahti mõtestada.  

Oluline on gümnaasiumide õppesuundade ja koostöövõrgustiku väljaarendamine ning igakülgne koostöö teiste Tartu teadus-, õppe- ja kultuuriasutustega. Kindlasti peab jätkuma koostöö vene lütseumi ja Annelinna gümnaasiumi vahel venekeelsele õpilaskonnale sobivate õppimisvõimaluste tagamisel.

Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga tuleb leida võimalused kutseõppe valikute laiendamiseks Tartu kutsehariduskeskuses (eelkõige põhikooli alusel õpetatavad erialad), samuti rahvusvahelise IB-õppe täielikuks väljaarendamiseks Miina Härma gümnaasiumis.

Põhi põhikoolist

Elukestva õppimise tahe ja harjumus peab tulema põhikoolist. Seda saab kujundada õpetaja oma eeskujuga ja loomulikult koostöös koduga.

Milline on hea ja lapsesõbralik põhikool? Sellele on väga raske üheselt ja lühidalt vastata. Nõustun arvamusega, et heas koolis on turvaline olla ja mõnus õppida, seal ei lahterdata lapsi nõrkadeks ja tugevateks, seal on rõõmsameelsed, mõistvad ja innustavad õpetajad ning sinna minnakse igal hommikul hea meelega.

Sellises koolis peavad olema täidetud tähtsamad põhikoolide tegevust reguleerivad nõuded, nagu korralik õppekava, kvalifikatsioonile vastavad õpetajad, tänapäevased õppevahendid, turvaline õppekeskkond ja toimivad tugimeetmed. Sel juhul on rahul ka kõik kooli kontrollivad instantsid (riiklik järelevalve, tervisekaitse, päästeamet jt).

Ometi ei piisa ainult nõuete täitmisest selleks, et lapsed end koolis hästi tunneksid. Nõuete täitmisega üle pingutades võime tekitada hoopis vastupidise olukorra.

Palju sõltub kooli sisekliimast, õpetajate motiveeritusest, suhtumisest ja suhtlemisoskusest, rakendatavatest õppe- ja kasvatusmeetoditest. Loodan, et kunagi on Tartus sellised elukohajärgsed koolid, kus kõik lapsed heameelega käiksid.

Väga suur sisuline töö parema üldhariduse poole liikumisel tuleb ära teha koolidel endil, kuid linnavalitsus peab looma selleks tingimused. Eesmärkide saavutamisel on määrava tähtsusega linnavalitsuse, koolide juhtkondade ja hoolekogude sihipärane koostöö.

Tagasi üles