Soojakraadid panevad puugid liikvele ja entsefaliiti levitama

Koera küljest leitud puuk on ennast verd täis imenud. Foto: Erik Prozes

Soojemate ilmade ajal on muutunud aktiivseks esimesed puugid. Eestis kestab puugihooaeg tavaliselt aprillist oktoobrini, sellesse perioodi jääb ka enamik puukentsefaliidi haigusjuhte.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul on puugid muutunud aktiivseteks juba praegu, mil pinnas on soojenenud viie soojakraadini. Seetõttu tasub juba nüüd vajadusel korrata puukentsefaliidi vaktsiini ja looduses viibides tuleb kasutada puugihammustuse vältimiseks vajalikke ennetusmeetmeid.

«Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui ka lastele alates esimesest eluaastast,» lisas ta. «Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust.»

Puukentsefaliidi vastu on vaktsineeritud ja õigel ajal kordusvaktsineeritud umbes 13 protsenti Eesti elanikest. Haiguse läbipõdenud inimestel tekib eluaegne immuunsus.

Eestis on puukentsefaliidi haigestumus olnud kõrgem maapiirkondades. Enim haigusjuhte esineb saartel, Ida- ja Lääne- Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.

Terviseamet soovitab puukentsefaliidi kordusvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel. Vaktsineerimist soovitatakse kindlasti puukentsefaliiti nakatumise riskirühmadele, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, sh maaelanikud, metsandus- ja põllumajandustöötajad, jahimehed, piirivalvurid, kaitseväelased jt.

Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ning ravitakse vaid sümptomeid. Teise puukidega leviva nakkushaiguse puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub, haigust saab ennetada vaid puugihammustust vältides. Puukborrelioosi registreeritakse aasta läbi, sest haigust on keeruline tuvastada. Sageli satub patsient arsti vastuvõtule alles haiguse jääknähtude või tüsistustega.

Infot nakatumisohu maandamiseks võib leida siit.

Puugihammustuse vältimiseks

• kandke heledaid pikkade varrukatega rõivaid, et puuke märgata,

• püksisääred topi sokkide või kummikute sisse,

• kasutage putukatõrjevahendeid,

• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollige kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.

Allikas: terviseamet