Linnaraamatukogu ajaloo lükkas käima noor abielupaar

Linda Marie ja Karl Einbund. Foto: ERMi fotokogu

Täna 110 aastat tagasi, 7. aprillil 1913 tegi uksed lugejaile lahti Tartu rahvaraamatukogu seltsi raamatukogu, mida peab oma ajaloo alguseks praegune Oskar Lutsu nimeline linnaraamatukogu. Too «esivanem» asus tegutsema Raatuse 16 aadressil asunud majas, mida aga nüüdseks enam ei ole.

Tartu rahvaraamatukogu seltsi asutatud avalik raamatukogu asus kõigepealt majas Raatuse 16. Foto: Tartu linnaraamatukogu

Seltsi asutasid pool aastat varem, oktoobris 1912, Tartu üliõpilased, haritlased ja ametiühingud, esimeheks valiti Karl Einbund, hilisema nimega Kaarel Eenpalu. Esimeseks raamatukoguhoidjaks sai tema abikaasa Linda Marie Einbund (Eenpalu).

Raamatukogu avamise aastal õppis Kaarel Eenpalu Tartu ülikoolis õigusteadust, paar aastat varem oli ta ühtlasi Postimehe toimetuse liige, nagu ka aastal 1915, ja toimetaja aastal 1918. Juristi ja poliitikuna tõusis ta riigivanemaks 1932. aasta teisel poolel, oli selles ametis juulist novembrini.

Raamatukogu avamise kuulutus ajalehes Kiir 30. märtsil 1913. Foto: Repro

Avatud raamatukogus oli ligi 2000 köidet ja lugemislaud. Raamatuid olid aastal 1913 kogusse annetanud eraisikud ja asutused, puutööliste ja rätsepate ametiühing ning selts Karskuse Sõber. Senistele köidetele lisa ostmiseks vajaliku raha kogumiseks korraldati pidusid ja loteriisid.

Nagu on lugeda teosest «Majad, raamatud, inimesed: 90 aastat Tartu linnaraamatukogu» (ilmunud 2005, koostanud Elle Tarik, Linda Jahilo ja Külli Peegel), oli lugejaid 1913. aasta lõpuks 827, neist üle poole õpilased) ning uusi raamatuid oli juurde saadud ligi 500. Loetavaim raamat oli Oskar Lutsu «Kevade».

Vaevalt tegutsema hakanud («lugemishimulisi tormas ootamata rohkelt raamatukogusse»), tabas raamatukogu esimene hoop. Nimelt laskis Liivimaa kuberner sulgeda seltsi Karskuse Sõber, mille ruumides oli raamatukogu tegutsenud.

Sama aasta augustis koliti aadressil Aleksandri 7 asunud majja.

«Oktoobrikuus oldi sunnitud katkestama uute lugejate vastuvõtt, sest kuigi osteti juurde uusi eksemplare, ei katnud see kogu nõudlust ja kõiki soovijaid ei jõutud teenindada,» on kirjas teoses «Majad, raamatud, inimesed». «Raamatukogust oli aastaga saanud mitte kitsa ringkonna ettevõtmine, vaid linnarahvale väga vajalik teenindusasutus.»

Tartu rahvaraamatukogu selts andis 1920. aastal raamatukogu üle linnavalitsusele. Aastal 1926 moodustati esimene harukogu ning linna avalik raamatukogu nimetati ümber Tartu linna keskraamatukoguks.

110. aastapäeva tähistamine algas linnaraamatukogus 3. aprillil, kavas on olnud mitmesuguseid üritusi ning neid tuleb veel ja veel kuni 14. aprillini.

Suurel reedel, vaiksel laupäeval ja ülestõusmispühade esimesel pühal on linnaraamatukogu suletud.