Prügila küsib risu vastuvõtu eest krõbedat tasu

Liina Ludvig
, ajakirjanik
Copy
Aardlapalu prügila.
Aardlapalu prügila. Foto: Sille Annuk

Aprillist novembri lõpuni saab aia- ja haljastusjäätmete veo tellida oma piirkonna jäätmevedajalt. Prahti, mida tekib ilma soojenedes ja aias askeldades üha enam, saavad tartlased viia muidugi ka jäätmejaama.

Jaama tänava jäätmejaamas maksab ühe tonni aiajäätmete vastuvõtt 12 eurot, Selli tänaval 18 eurot. Ühelt toojalt võetakse korraga vastu maksimaalselt üks sõiduauto haagisetäis prahti.

Suuremate koguste puhul on soovitatav need viia Tartust 15 kilomeetri kaugusel Kastre vallas asuvasse Aardlapalu ümberlaadimisjaama. Seal maksab aga vastuvõtt suisa 42 eurot tonni kohta. Millest selline vahe Tartu jäätmejaamade hinnaga?

«Hind sõltub suuresti hanke eripärast ja on selline, nagu hanke käigus kokku lepitakse,» selgitas linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer.

Mauer täpsustas, et Jaama ja Selli jäätmejaama vastuvõtutasu võiks olla Aardlapalu omaga samaväärne, kui linn esimeste tegevust ei toetaks. «Sisuliselt on nende jaamade töö doteeritud. Linn maksab neile peale, kummalegi 100 000 eurot aastas, sest tegelikke kulusid madalam vastuvõtutasu ei kata.»

Aardlapalu jäätmejaam on ülestõusmispühade ajal avatud tavapäraselt, E–P kell 7–19. Selli tänava jäätmejaam on avatud 1. aprillist 30. septembrini E–R kl 10–19, L kl 10–18 ja P 10–16. Suletud on riigipühadel, v.a nelipühad. Jaama tänava jäätmejaam töötab E–R kl 10–18 ja L–P kl 10–16. Suletud on kõikidel riigipühadel.

Oma transpordi puudumisel saab aiaprahi veo ka tellida. Selleks tuleb vedajale e-posti teel tartu@keskkonnateenused.ee enne teada anda äraantavate aiajäätmete kogus.

Aiapraht veetakse ära 14 päeva jooksul, arvestades tellimisele järgnevast tööpäevast, veopäeva annab jäätmevedaja teada. Aiajäätmed peavad olema pakitud läbipaistvatesse soovitavalt 100–150-liitristesse suletud kilekottidesse. Tasu aiajäätmete veo eest on olenevalt piirkonnast ligi kaheksa eurot kuumeetri eest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles