Kalju Konsin läks viimsele teele muusika ja oma luule saatel
6. aprill 2023, 15:06
/nginx/o/2023/04/06/15241841t1hc240.jpg)
Jaani kirikusse kogunes poolsada Kalju Konsini (23. jaanuar 1929 – 31. jaanuar 2023) sugulast, endist kolleegi, tuttavat ja kaaslinlast eesotsas Jaani koguduse õpetaja Triin Käpaga, et saata legendaarne tartlane, etnoloog ja luuletaja viimsele teekonnale.
Kirikusse sisenejaid võttis vastu klarnetimuusika, mida esitas Tiit Veigel. Hiljem kõlasid koraalid, mida saatis orelil Kaisa Kuslapuu.
/nginx/o/2023/04/06/15242026t1h8874.jpg)
Altariruumis oli musta riidega kaetud alusel urn lahkunu tuhaga, mustas raamis fotoportree ja lilled. Aluse ees põrandal oli pooleldi lillede taga hauaplaat, mille Kalju Konsin oli ise möödunud aastal lasknud valmistada ja selle Võnnu uuele kalmistule hauaplatsile toimetanud. Sealsamas puhkavad tema isa, ema ja õde. Nüüd oli plaat toodud Võnnust Tartusse ja sellele kantud surmakuupäev.
Plaadil on muu hulgas ladinakeelne sentents «Orimur, morimur» («Sünnime, sureme»). Ladinakeelseid väljendeid kasutas Kalju Konsin sagedasti ka oma luuletustes. Nii Triin Käpp kui ka oma kolleegi meenutades Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse metoodik Virve Tuubel tsiteerisid kadunukese värsse.
Kalju Konsin töötas ERMis, toona Eesti NSV riiklikus etnograafiamuuseumis aastail 1960–1983, esmalt teadusliku töötajana ja alates 1976. aastast teadussekretärina. Tema 24 tööaastast muuseumis on arhiivi jäänud 24 köidet ekspeditsioonidel kogutud teatmematerjali, 22 välitööpäevikut, üle 2200 foto ja hulgaliselt esemeid.
Väsimatu kultuurihuvilisena osales ta sagedasti kunstinäituste avamisel, raamatuesitlustel ja muudel avalikel kultuurisündmustel. Ta andis oma kulu ja kirjadega välja 22 luulevihikut.
Kui ärasaatmine Jaani kirikus lõppenud, sõitsid omaksed Võnnu uuele kalmistule perekonna hauaplatsile. Kalmistul ootas neid ees kohaliku Jakobi koguduse õpetaja Urmas Paju, et muldasängitamisel viimset puhkepaika õnnistada.
/nginx/o/2023/04/06/15241856t1hb489.jpg)