Rannar Raba: hiiliv Vene narratiiv

Rannar Raba Foto: Sille Annuk

Väiksemat sorti kakofooniat on ju aeg-ajalt siin-seal esinenud, aga üldiselt on Euroopa hinnang Venemaa agressioonile Ukrainas olnud ühene. Tõtt öelda isegi üllatavalt ühene.

Meile siin Eestis võib tunduda imelik, kui näiteks Berliinis Unter den Lindenil lubatakse marssida seltskondadel, kes Vene trikoloore ja kotkavappe kandes proovivad Putini režiimi kuritegusid millekski mõistetavaks hõikuda, aga suures joones on see ikkagi tühine kõrvalekalle valdavast teistpidisest arusaamast.

Ometi ei tähenda see, et võiksime hakata pidama mõtte- ja sõnumiselgust millekski iseenesestmõistetavaks, mis kord paika loksununa tingimata selliseks jääb. Erilisel ajal on oluline kasvõi kindluse mõttes üle käia ka elementaarseid, väga lihtsaid tõdesid.