Gümnaasiumid hakkavad uusi tibusid valima

Karlova gümnaasiumi üheksanda klassi õpilased Mirell Sepp (vasakul) ja Mette-Liselle Palk on järgmisel nädalal algavateks sisseastumiseksamiteks valmis. Mõlema esimeseks eelistuseks on Treffneri gümnaasium, kuid on ka varuvariante. Foto: Kristjan Teedema

Karlova gümnaasiumi üheksanda klassi õpilased Mette-Liselle Palk ja Mirell Sepp on ühed neist sadadest, kellel algab järgmisel nädalal gümnaasiumikatsete ralli.

Nende ja ka paljude klassikaaslaste elu teeb aga veel pingelisemaks see, et esialgu oli neil plaanis õpinguid jätkata oma koolis. Kuna veebruaris selgus, et järgmisel õppeaastal Karlova siiski ei saa kümnendat klassi vastu võtta, tuli leida muid võimalusi.

Mõlemad neiud on seadnud oma sihid kõrgele: esimeseks valikuks on Treffner, kus katsed algavad juba esmaspäeval. Palk on teisteks valikuteks välja sõelunud Poska kooli ja Nõo reaalgümnaasiumi ning on päris kindel, et vähemalt ühte neist saab ta sisse.

Väga ei pabista

«Me oleme väga hea tasemega koolist ja muusikaklassist ka, kus on niigi suurem koormus, ma arvan, et see kõik läheb arvesse,» uskus neiu, et ta ei pea sissesaamise pärast eriti pabistama.
Ka kunstigümnaasiumi ja vene lütseumi noored ei saa sügisest enam oma kooliga arvestada.

Kunstigümnaasiumi direktor Peeter Kikas rääkis, et oma üheksandike käest on nad juba pisut ka uurinud, kes ja kuhu plaanib minna, ning tundub, et tublimad sihivad ikka Treffneri ja Poska poole.

Kodukooliga sarnast kunstikallakut ei ole praegu pakkuda ühelgi teisel Tartu gümnaasiumil, varsti see aga muutub. «Praegu on plaanis, et Poska kool võtaks osaliselt selle asja üle ja saaks meie käest ka õpetaja Üllar Sillaotsa, kes peaks siis esialgu vist kahe kooli vahet käima,» rääkis direktor.

Poska kool tundubki olevat sel aastal üks kõige populaarsematest koolidest, katsetele on end registreerinud sama palju õpilasi kui Miina Härma gümnaasiumis. Eilseks oli neid juba ligi 500 ning 71 koolist üle Eesti.

Kui palju on neid, kes üritavad sisse pääseda kõige nõutumaks peetud Treffnerisse, ei ole teada, sest kool on otsustanud selle arvu avaldada alles järgmisel nädalal.

Haridusosakonna juhataja Riho Raave arvas, et ühelgi koolil ei teki probleeme, et vähemalt kaks klassikomplekti täis saada, kuid kui mõnel on kooli valikul kahtlusi, siis kõige tõenäolisemalt kõrvuti asuvate kommertsgümnaasiumi ja Descartes'i lütseumi puhul.

Õpilastepõuda pole

Kommertsgümnaasiumi direktor Liina Karolin-Salu oli kindel, et selline kahtlus ei ole põhjendatud, sest kuigi katseteni on veel terve kuu, on praeguseks ennast registreerinud juba umbes 180 õpilast. Eelmisel aastal käis katsetel 200–300 noort ning vastu võeti kaks klassitäit.

Ka Descartes'i lütseumi direktor Jaan Reinson arvas, et õpilastepõud on vaid teoreetiline võimalus – kui kaks klassi saadi kokku eelmisel aastal, siis nüüd ei teki sellega kindlasti probleeme.

Ainsana ei korralda üldse katseid Annelinna gümnaasium. Direktor Hiie Asser ütles, et neil on juunis küll õpilastega vestlused, kuid katseid mitte.

Asseri sõnul on nad sel aastal arvestanud, et vastu võiks võtta umbes sada õpilast, aga see arv ei ole lõplik. «Meil ei ole ei õpetajate ega ruumipuudust,» kinnitas Asser, et õpilaste arvu on võimalik vajaduse korral suurendada.

Kuna ka vene lütseum ei ava sel aastal gümnaasiumiklassi, siis on üsna tõenäoline, et osa nende lõpetajaid läheb õpinguid jätkama Annelinna.