Riigi peaprokuröri juhis näitab, millises järjekorras peab politsei töötunde kasutama

Politsei ja piirivalveameti Lõuna prefekt Vallo Koppel ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja selgitavad, et koormuse kasvades tuleb paratamatult teha valikuid, milliseid kuritegusid uurida enne, mida hiljem. Foto: Margus Ansu

Riigi peaprokurör Andres Parmas kehtestas 13. märtsil juhise, millest peaks nii politseiuurijad kui ka prokurörid oma töös edaspidi kinni pidama. See seab esiplaanile vägivalla- ja majanduskuritegude uurimise. Juhis näeb ette ka tähtaegu, mida varem ei olnud paika pandud. Fookuse sättimisel jäävad vargused ja pisikelmused tagaplaanile, kuid mitte uurimata. Muudatuste sisust annavad ülevaate politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri prefekt Vallo Koppel ja Tartu ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja.

Mis nüüd muutub pärast peaprokuröri juhendi kehtestamist?

Kairi Kaldoja: Suurim muutus on ilmselt see, et juhis ühtlustab õiguskaitseasutuste tegevuse terves riigis. Ministrite tasandil on aastaid tagasi kokku lepitud kuriteod, millele tuleb suuremat rõhku pöörata, kuid õiguskaitse väga suur ressurss läks siiski nende tegude uurimisele, mille juurpõhjusi kriminaalmenetlusega ei lahenda ning edasisi kuritegusid ära ei hoia. Seetõttu oligi vaja sättida fookus neile kuritegudele, mis tõesti mõjutavad ühiskonna turvatunnet.