Arstid täidavad kliinikus erinevaid ülesandeid. Arstide vastuvõtu graafik oleneb kliiniku sisemisest töökorraldusest. Kõige olulisem on täita haigekassa leping, osutades nii ambulatoorset, statsionaarset kui päevaravi teenust. Sealjuures võib kliinikutes arsti töögraafik roteeruda. See tähendab, et ühel ajaperioodil annab ta rohkem ambulatoorset abi, teisel perioodil viibib aga peamiselt statsionaarsel tööl. Nii võib jääda vahel ka mulje, et ühele kindlale arstile tavalisi vastuvõtuaegu ei leidu.
Kui kliinik aga samal ajal leiab, et ressursi ja aja mõttes tal siiski on ruumi ka tasulisi teenuseid osutada, siis see võimalus patsientidele luuakse. Näiteks sünnimärkide kaardistamiseks on samuti erinevaid võimalusi – seda saab teha nii eriarsti suunamise otsusega kui ka patsiendi omal soovil. Viimase puhul tuleb patsientidel tasuda ise.
Kui taas laiemalt rääkida, siis kes on üldse need inimesed, kellele tasulised teenused on mõeldud?
Kliinikum osutab tasulisi teenuseid kindlustatud isikutele, kes soovivad pöörduda eriarsti plaanilisele vastuvõtule ja haiglaravile kiiremini, kui seda võimaldab ravi järjekord. Või kui nad soovivad pöörduda ilma saatekirjata ja nendel erialadel, kus muidu on saatekiri nõutav.
Samuti osutatakse tasuliselt neid teenuseid, mis ei ole tervisekassa teenuste loetelus, kuna neiks ei ole meditsiinilist näidustust, näiteks ilukirurgias.
Ka osutab kliinikum tasulisi teenuseid ravikindlustamata isikutele, välja arvatud siis, kui arstiabi on vältimatu.
Kui suure osa moodustab tasuliste teenuste maht kliinikumi kõikide teenuste mahust?
Kliinikumi tasuliste teenuste maht kõikidest teenustest on väike, vaid kaks protsenti meie teenuste rahalisest mahust.