Pildid ⟩ Ukrainas hukkunud Ivo Jurak sängitati Raadi kalmistul kodumaa mulda

Laupäeval kogunes Raadi kalmistule urnimatuste alale suur rahvahulk, et jätta hüvasti 7. märtsil Ukrainas lahingus hukkunud Eesti võitleja Ivo Jurakuga.

Lisaks Juraku lähedastele ja tuttavatele oli kohale tulnud ka palju kaitseväe ja kaitseliidu esindajaid. Pärja läkitas ka Eesti Vabariigi president Alar Karis. Kaitseväe nimel asetas Juraku kalmule pärja kaitseväe juhataja kindral Martin Herem isiklikult.

Järelhüüetes rõhutati, et Ivo Jurak oli suurepärane liider, need omadused avaldusid tal juba lapsepõlves. Vanema vennana seisis ta alati oma noorema venna ja õe eest. Ka kaitseväe teenistuses ja Ukrainas võideldes oli tema soov olla parim võitleja, olla kaaslastele eeskujuks ja igapidi toeks. Lisaks sellele hindasid tema lähedased ja kaaslased teda kui seltskonnahinge ja head naljameest, seega oli kaasteeliste arvates igati paslik, et kapten Juraku urn sai mulda sängitatud just 1. aprillil.

Jurak oli Ukrainast kodus puhkusel käies öelnud, et Ukrainas võitlemine on suuresti õnne ja määratuse küsimus. Ta uskus saatusesse. 

Leinatalitust saatis Eestis elava Ukraina muusiku Ruslan Trochynskyi tromboonimuusika. Järelehüüetes jäid kõlama «Me ei unusta oma kangelasi» ning «Eesti eest surmani!».

45-aastane endine Eesti luureohvitser Ivo Jurak hukkus Bahmuti lähistel Hromovo küla kaitsmisel 7. märtsil. Tema kaassõdurid rääkisid, et kaevikusse kukkus Ivo kõrvale 120-millimeetrine miin.

Ivo Jurak teenis Ukraina kaitseministeeriumile alluvas eriüksuses. Ukrainas sõdis Jurak eelmise aasta märtsist. Ta osales Kiievi kaitsmisel, rasketes lahingutes Ida-Ukrainas Sjevjerodonetski ja Lõssõtšanski linna eest, seejärel lahingutes Zaporižžja oblastis. Bahmuti kaitsmine jäi tema viimaseks lahinguks. 

Teda jäävad leinama vanemad, vend ja õde peredega ning relvavennad nii Eestist kui ka Ukrainast.