Tartu kahekordistab kultuuripealinna aastaks südalinnas kobraste arvu (1)

Tartu Postimees
Copy
Tartus Vabaduse silla ja Kaarsilla vahelises jõelõigus toimetab sel kevadel julge kobras.
Tartus Vabaduse silla ja Kaarsilla vahelises jõelõigus toimetab sel kevadel julge kobras. Foto: Erik Abner

Et viimastel nädalatel on Tartu kesklinnas Emajões tegutsevatest kobrastest saanud omaette vaatamisväärsus, otsustas sihtasutus Tartu 2024 nutikate loomade etteasted kaasata tuleva aasta Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi. Linnavalitsus eraldab algatuse elluviimiseks erandkorras 60 000 eurot.

«Kobraste silmapaistev elu- ja kogukondlik tegevus otse linlaste silmade all haakub suurepäraselt meie loovkontseptsiooniga «Ellujäämise kunstid»,» rääkis Tartu 2024 sihtasutuse juht Kuldar Leis. «Kes veel meist oleks võimeline ellu jääma jääkülmas Emajões, liiati kui toiduks pakutakse vaid üksikuid roikaid. Kui see pole kunst, siis mis veel on,» küsis ta.

Ühtlasi juhtis Leis tähelepanu dilemmale, millega koprad sarnaselt paljude tartlastega alatasa silmitsi seisavad: kas puid võib langetada või mitte?

Kvissentalist ja Vorbuselt

Kultuuripealinna meeskond pöördus lõppeval nädalal linnavalitsuse poole palvega leida raha koprakultuuri ennakedendamiseks ning sai ka kiire jaatava vastuse. Linna reservfondist laekuva 60 000 euro eest on kavas juba sel kevadel ellu viia kaks juhtprojekti, millega loodetakse linnakobraste arvukus vähemalt kahekordistada. «Eesti on vaba maa ja kedagi vägisi sundida ei saa. Seega tuleb meil nendega ausalt rääkida, mitte hambasse puhuda – kui saame tulevikuvisioonid klappima, peaks uued koostöölepped hõlpsasti formuleeruma,» selgitas Leis eesolevaid tegevusi.

Leis kinnitas, et Tartu eesmärk pole soodustada massilist võõraste sisserännet, vaid anda arengutõuge Tartu oma territooriumil praegu jõudeelu elavatele kobrastele. Sestap pöördutakse esmajoones Kvissentali ja seejärel Vorbuse pesakondade poole. «Eks näis, mis nad ütlevad. Selle pealt langetame järgmised otsused. Ja muidugi teeme kõike seda ikka koos Lõuna-Eestiga, sest Lõuna-Eesti ongi kõige ilusam Euroopa kultuuripealinn maailmas,» sedastas Leis.

Kobarkinost koprakino

See, milliseks täpselt kobraste roll kultuuripealinna programmis lõpuks kujuneb, peab sihtasutuse juhi sõnul lõplikult selgeks saama projekti järgmises etapis, kui korraldatakse samal ajal visioonikonverents ja häkaton. Küll aga teadis Leis juba praegu rääkida, et pikem plaan on asendada tulevase kesklinna kultuurikeskuse kobarkino koprakinoga.

Linnapea Urmas Klaas lisas, et kauneim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal, kes kord käinud seal, ei sel meelest lä’e kaunid tunnid Toomemäel. «Ei me kauem end oodata lase, võitlus ühine kõiki meid seob. Me tuleme ja võidame, Vanemuises laulame,» märkis ta.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, on järgmise aasta suveks kavas Vabaduse silla ja Kaarsilla vahelisel jõelõigul tagada projektipõhine töö paljudele kobrastele.

Üheltki kopralt ei õnnestunud Tartu Postimehel loo veebi mineku ajaks kommentaari saada. Ometi on neist nii mõnegi nimi juba toimetusele teada.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles