Salk, millest sekveneeriti Beethoveni genoom, on kinnitatud kirjale, mille Johann Andreas Stumpff on adresseerinud Patrick Stirlingile pärast Beethoveni surma 7. mail 1827. aastal. Ingliskeelsed riimid «The head, these hair’s have grac’d lies low. But what it wrought — will ever grow» kõlaksid vabas tõlkes umbes «Pea, mida need juuksed on kaunistanud, asub küll madalal, kuid see, mida see (pea) on sepistanud, kasvab igavesti edasi...»
Salk, millest sekveneeriti Beethoveni genoom, on kinnitatud kirjale, mille Johann Andreas Stumpff on adresseerinud Patrick Stirlingile pärast Beethoveni surma 7. mail 1827. aastal. Ingliskeelsed riimid «The head, these hair’s have grac’d lies low. But what it wrought — will ever grow» kõlaksid vabas tõlkes umbes «Pea, mida need juuksed on kaunistanud, asub küll madalal, kuid see, mida see (pea) on sepistanud, kasvab igavesti edasi...» Foto: Kevin Browni Erakogu

Sada üheksakümmend kuus aastat tagasi, 1827. aasta 27. märtsil ehk päev pärast Ludwig van Beethoveni surma avastasid sõbrad ta kirjutuslaua peidikust kirja, mille Beethoven oli kirjutanud oma vendadele kahekümne viie aasta eest. Seda dokumenti tuntakse nüüd Heiligenstadti testamendina.

Rahvusvahelisel teadlaste rühmal, kelle tööd juhtis eestlane Toomas Kivisild, õnnestus järjestada enam kui 200 aastat tagasi elanud maailmakuulsa helilooja genoom.

Kommentaarid (1)
Copy