Eduard Vilde tüübid tulid taas mängu

Kohe näha, et vanad sõbrad: Ludvig Sander (vasakult, Karol Kuntsel) ja Tiit Piibeleht (Ken Rüütel). Foto: Heikki Leis/Vanemuine

Naljakuu aprill algab Vanemuises paljutõotavalt. Rahvusvaheliseks naljapäevaks kuulutatud 1. aprillil tuleb teatri suures majas vaatajate ette komöödia «Pisuhänd 2». «Me jätkame sealt, kus Eduard Vilde «Pisuhänna» eesriie sulgub,» märkis näidendi autor ja lavastaja Tiit Palu.

Aastal 1913 valminud komöödias sulgub eesriie pärast seda, kui vana ettevõtja Vestman astub tulevase väimehe, kirjanik Piibelehe juurde ja patsutab talle itsitades õlale. «Mõistan, pojuke, mõistan: selle taga on mõni uus vigur varjul! Neile lapsukestele võid ju hambasse puhuda, mis tahad – aga ära mind püüa uskuma panna, et niisugune nutimees päriselt tindipotti poeb, liiati, kui tal taskud raha täis on!» ütleb Vestman.

Mõni minut varem on aga Piibelehega vahetanud repliike Vestmani vanem tütar Matilde. Ta küsis tulevaselt õemehelt, kas too võib aidata tema meest Ludvig Sanderit romaani kirjutamisega, kui «Pisuhänna» kuulsus kord kahvatama lööb. «Hää meelega, kui mul mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et teda auhind ähvardab!» vastab Piibeleht.