Kliinikumis asendati kasvajast kahjustatud vaagnaluu tühimik uudse proteesiga

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Professor Minna Laitinen (keskel) koos meeskonnaga operatsioonil.
Professor Minna Laitinen (keskel) koos meeskonnaga operatsioonil. Foto: TÜ Kliinikumi foto

Tartu ülikooli kliinikumis viidi läbi operatsioon, mille käigus eemaldati pahaloomuline luukasvaja puusanapa piirkonnas ning kasvajast kahjustatud ala asendati uudse proteesiga.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliiniku ülemarst-õppejõu professor Aare Märtsoni sõnul oli see esmakordne selline operatsioon, kus puusanapa piirkonna asendamiseks kasutati vaagnaluusse kinnituvat proteesi.

«Kasvajate tõttu tehakse kliinikumis suuri rekonstruktsioone ühes aastas viis kuni kümme. Kondorsarkoomi eripära on aga teiste ravivõimaluste puudumine, mistõttu kiiritus- ja keemiaravi asemel ongi ainsaks võimaluseks kirurgiline ravi,» selgitas professor Märtson.

Skeemilt näeb, kus asub puusanapp.
Skeemilt näeb, kus asub puusanapp. Foto: Õppeslaid

Patsiendil asus pahaloomuline kõhreline kasvaja ehk kondorsarkoom parema puusanapa piirkonnas. Operatsiooni käigus eemaldati kasvajast kahjustatud vaagnaluu koos puusanapaga, millest tekkinud tühimik täideti proteesiga ning see kinnitati vaagnaluusse.

Operatsiooni meeskond koosnes nii kliinikumi ortopeediakliiniku kui ka operatsiooniteenistuse kolleegidest, samuti kuulus sinna Helsingi ülikooli haigla professor Minna Laitinen.

«Professor Laitinen on kasutanud seda ravimeetodit Helsingis korduvalt,» selgitas professor Märtson. «Meie ortopeediakliiniku arst-õppejõud Kaspar Tootsi arutas just temaga seda keerulist ravijuhtu, ja professor Laitinen oli hea meelega valmis operatsioonimeeskonnaga ühinema.»

Samuti oli operatsiooni juures ootel veresoontekirurgia osakonna juhataja professor Jaak Kals, kuna suurte veresoonte tõttu on see anatoomiliselt keeruline piirkond. Ka Soomes on sellistel puhkudel alati valvel ka veresoontekirurg.

Vaagnapiirkonna ortopeedilise onkoloogia operatsionid on nõudlikud ja rasked – ka see operatsioon, mis tehti veebruaris, kestis seitse tundi. Patsiendi taastumine on olnud hea. «Loodame, et patsient saab tulevikus lühikestel distantsidel kõndida ilma toeta ning pikematel tugikepi abil,» rääkis professor Laitinen.

Aare Märtson.
Aare Märtson. Foto: Margus Ansu

Professor Aare Märtson rõhutas Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Helsingi Ülikooli Haigla heade suhete ja koostöö väärtuslikkust, mille tulemusel tagatakse parim võimalik ravi patsientidele üle kogu Eesti.

Ka professor Laitinenil oli hea meel Kliinikumi professionaalse meeskonna ning sooja vastuvõtu üle. «Olin positiivselt üllatunud, kui hästi oli kõik ettevalmistatud, kuigi tegemist oli uudse operatsiooniga. Teil on suurepärane personal ning võite oma haigla üle olla uhked,» sõnas ta.

Operatsioonil osalesid: professor Minna Laitinen Helsingi ülikooli haiglast ning Kliinikumist professor Aare Märtson, dr Kaspar Tootsi ja arst-resident Kaido Stroom ning operatsiooniõed Viktoria Ikonen ja Signe Avamägi. Samuti anestesioloogia osakonna juhataja dr Kaie Stroo ning anesteesiaõde Jevgenia Aleksejeva.

Tagasi üles