Maaülikooli loomakliinikus käis lõikusel tavapäratu patsient

Maaülikooli loomakliinikus operatsioonil käinud kaamel käitus nii lõikuse ajal kui ka pärast seda eeskujulikult. Pildil valmistub kliiniku ülemarst Aleksandr Semjonov kaamelit operatsioonitoast ära viima. Foto: Jassu Hertsmann

Esmaspäeval käis maaülikooli loomakliinikus igapäevaste lehmade ja hobuste hulgas ka üks hoopis ebatavalisem patsient. Nimelt oli lõikusele toodud kaamel, kes vajas kastreerimist.

Meditsiinilise protseduuri tingis, et kaamelil oli ainult üks munand alla vajunud, teine asetses kõhuõõnes, see aga suurendab vähkkasvaja riski. Opereerida tuli laparoskoopiliselt ehk väikeste sisselõigete abil. Lõikuse viis läbi maaülikooli loomakliiniku hobusekliiniku juht Felipe Corrêa. Kirurg on enda sõnul varem Egiptuses töötades korra kaamelit ravinud, kuid viimase kaheksa kuu jooksul, mis ta on Tartus töötanud, on see esimene nõnda eksootiline loom tema hoole all.

Sarnaneb lehmaga

Corrêa sõnul oleks saanud opereerida ka traditsioonilisel meetodil. «Siis lõigatakse loom lahti ning vaatluse ja katsumise tulemusel saadakse teada, kus munand kõhuõõnes asub,» rääkis ta. Siiski on laparoskoopiline viis loomale ohutum, sest lõiked on ainult mõne sentimeetri pikkused ning sisikonnale tehakse samuti vähem liiga.

Hobusekliiniku juht ütles, et kui ravi vajab mõni eriline patsient, siis esmalt vaadatakse, millise loomaga ta kõige rohkem sarnaneb. Ta tõi näiteks, et kui abi vajaks tiiger, siis teda saaks tõenäoliselt aidata arst, kes tegeleb kassidega, sest nende anatoomia on kõige sarnasem tiigri omaga. Kuigi kaamel sarnaneb Corrêa sõnul kõige rohkem lehmaga, opereeris siiski tema, kuna tal on enim ​laparoskoopiliste operatsioonide kogemusi.

Operatsiooni tegi veidi keerukaks see, et kuna seda tuli teha seistes, pidi kaamel olema protseduuri ajal ärkvel.

Corrêale teadaolevalt ei ole täpselt sellist lõikust maailmas varem tehtud. Selle käigus lõigati läbi kõhuõõnes asuva munandi seemnejuha. Kastreerimine viidi lõpule teise munandi eemaldamisega, mis tehti tavapärasel viisil. Kõhuõõnes asuvat munandit välja ei võetud, kuid see ei tee kirurgi sõnul loomale liiga.

Lõikuse tegi veidi keerukaks see, et kuna seda tuli teha seistes, pidi kaamel olema protseduuri ajal ärkvel. «Kuna kaamelitel on kombeks istuda, oli suur oht, et ta teeb seda ka operatsiooni ajal,» rääkis kirurg. «See oleks osutunud probleemiks, kuna looma ümbritsev metallraam oleks istumise korral ette jäänud ja kaameli küljesse sisestatud instrumendid oleksid võinud katki minna.»

Kodu Lõuna-Eestis

Et kastreeritud kaameli omanik soovis jääda anonüümseks, ütles maaülikooli kliinikumi ülemarst Aleksandr Semjonov vaid, et kaamelihärra elab Lõuna-Eestis.

Semjonovi sõnul ei ole kaamelil keeruline Eesti kliimas hakkama saada. Näiteks kõrbes, kus neid elab arvukalt, võib temperatuur lühikese aja jooksul kõikuda kümnest külmakraadist neljakümne kuumakraadini. «Eesti kliima on kaameli jaoks küllaltki pehme,» nentis ta.

Semjonov oli kaameli operatsioonil anestesioloog ning ka tema kinnitusel oli protseduur väga edukas. Ülemarsti sõnul nii erilisi loomi nende majja tihti ei satu, aga sageli käiakse abis näiteks Tallinna loomaaias, kui seal mõni asukas meditsiinilist hoolt peaks vajama.

Kaamel tundis end peale operatsiooni hästi ning taastumisel kliinikus tüsistusi ei tekkinud. Eile hommikul sai kaamel asuda koduteele, et seal rahulikult edasi taastuda.