Toomas Asser: ülikoolilinn tähendab, et ühes ülikooliga areneb ka linn

Meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu esitas Tartu ülikooli rektori kandidaadiks professor Toomas Asseri. Foto: Lii Ranniku illustratsioon

Ülikool on sedavõrd loomulik osa Tartu linna vereringest, et harva küsitakse, kuidas vastastikust kasu veelgi kasvatada ja millised on teineteisest sõltuvad arengutakistused. Ei maksa siiski arvata, et kõik võimalused on juba üles leitud.

Eesti ainsa universitas’e uue juhi valimine toob lähinädalatel avalikku aruteluruumi ja valimisväitlustesse rohkelt mõtteid teaduse ja kõrghariduse tuleviku ning ülikooli laiema rolli kohta. See on hea aeg ülikooli ambitsioonide ja liikumissuundade värskendamiseks. Tartu kontekstis tasub aga eraldi arutleda, kuidas kõlavad omavahel kokku ülikooli ja Tartu linna areng.

Tartusse ülikooli rajamine avas Tartule ukse maailma ning Põhjamaade ja Lääne-Euroopa kultuuriruumile akna Liivimaale. Nüüdseks on ülikool sedavõrd loomulik osa Tartu linna vereringest, et harva küsitakse, kuidas vastastikust kasu veelgi kasvatada ja millised on teineteisest sõltuvad arengutakistused. Ei maksa siiski arvata, et kõik võimalused on juba üles leitud.

CV

Toomas Asser (68)

• Lõpetanud Tartu riikliku ülikooli arstiteaduskonna 1979, meditsiinikandidaat aastast 1987 (Moskva N. Burdenko nim neurokirurgia instituut).
• TÜ närvikliinikus assistent 1979–1989, dotsent 1989–1995, juhataja 1996–2016. Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi närvikliiniku juhataja 2016–2018.
• TÜ neurokirurgia professor aastast 1995. Arstiteaduskonna dekaan 2000–2009.
• Eesti teaduste akadeemia liige aastast 2011.

Oleme ülikoolis võtnud eesmärgi olla oma tegevuses sedavõrd head ja tugevad, et jõuaksime järgmise 15–20 aasta jooksul samale tasemel Põhjamaade tippülikoolidega. Ka Tartu linna pikaajaline siht on olla rahvusvaheliselt atraktiivne ülikoolilinn, et osaleda konkurentsis talentide pärast. Nende eesmärkide täitumise eeltingimused on, et Tartu on stabiilselt ühendatud välismaailmaga, siin on piisavalt atraktiivseid tööandjaid ja hea elukeskkond. Eesmärkide täitmise võrrandisse kuuluvad lisaks linnale ja ülikoolile ka Tartu ning Lõuna-Eesti praegused ja tulevased ettevõtted.

Arvestame järjest enam kestliku arengu eesmärkidega kõikides ülikooli otsustes, tegevustes ja investeeringutes. See tähendab, et üliõpilaste õpetamisel paneme rõhku kestliku arengu teemade teadvustamisele ja tulevikuoskustele, võtame vastutuse kestlikku arengut puudutava uurimistöö tegemise ja lahenduste pakkumise eest ja aitame kaasa ühiskonnas kestliku mõtteviisi levimisele.

Organisatsioonina hoiame ülikooli kestlikkuse keskmes inimeste füüsilise ja vaimse tervise ning läbipõlemise ennetamise, kindlustades selleks head töö- ja õpikeskkonda, võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi, piisavat tunnustust, enesearengut ja karjäärivalikut.

Selleks, et ülikooli saadaks kestliku mõtteviisi juurutamisel edu, peab toeks olema ka ülikooli hoonetest väljaspool asuv maailm. Ülikool omakorda saab osaleda kestliku linnakeskkonna kujundamises. Tartu võiks olla linn, mis soosib turvalist ja mugavat autovaba liiklemist, pakub oma elanikele vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks vabas õhus viibimise võimalusi, rakendab meetmeid puhta, tervisliku ja elurikka keskkonna saavutamiseks, energia säästmiseks ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Mida saaksime koos teha, et nende parimate gümnaasiumilõpetajate tulevikusiht poleks suunatud Eestist kaugele, vaid et neil oleks kindlus, et maailma parim kõrgharidus, elukeskkond ja tulevased töövõimalused on siinsamas Tartus?

Tartu eelis selle loomuliku euroopaliku elustiili saavutamiseks on ühelt poolt meie mittemetropolilik seisund, aga väga palju ka ülikoolilinna nooruslik ja kestlikkust hindav elanikkond ning ülikoolis asuv teaduskompetents. Näiteks plaanime Maarjaväljal laiendada 21. sajandi tehnoloogialinnakut, kus on sujuvalt ühendatud teadustöö, õppimine ja rohepöörde katseala. Kestliku mõtteviisi eestvedajad on meie üliõpilased, kellest paljud võiksid jääda tartlasteks ka õpingute lõpetamise järel.

Lisaks sellele, et meie eestimaalastest vilistlased jääksid Tartuga seotuks, saab Tartu võtta ambitsiooni olla ligitõmbav linn ka välisüliõpilaste jaoks, et nad tahaksid siia tulla ja siin ka paikseks jääda. Oleme ülikoolis järjest teadlikumalt loomas neile võimalusi eesti keele ja kultuuri õppeks.

Teame, et vananeva rahvastikuga riigis jääb meil eestimaalaste töökätest väheks, seetõttu soovime tulevased tippspetsialistid siduda juba õpingute ajal meie riigiga eesti keele ja kultuuri kaudu. Nii anname välisüliõpilastele võimaluse tunda end Eestimaal koduselt ja Eestile võimaluse olla areneva majandusega kõrgtehnoloogiline riik.

Tartu saab rahvusvahelises tööjõu konkurentsis luua endale suure eelise, kui suudab kujundada ettevõtluskeskkonna, mis on meie välisvilistlastele atraktiivne. Statistika kinnitab, et Eestisse tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, kuid paraku asub enamik neist endiselt tööle Tallinna (nt 2020/2021. õppeaastal lõpetanud välisvilistlasest töötas 2022. aastal 657 Tallinnas ja vaid 86 Tartus).

Samal ajal, kui tegeleme tippude Tartusse toomisega, ei tohi me unustada ka meie oma suurepäraste võimetega noori. Siingi on Tartul eelis, mida tuleb targalt ära kasutada – Eesti parimad gümnaasiumid asuvad Tartus. Mida saaksime koos teha, et nende lõpetajate tulevikusiht poleks suunatud Eestist kaugele, vaid et neil oleks kindlus, et maailma parim kõrgharidus, elukeskkond ja tulevased töövõimalused on siinsamas Tartus?

Konkurents andekate õppurite värbamiseks on välisülikoolides terav – juba enne avalduse esitamist pakutakse parimatele kuldset tervituspaketti, mis tagab muretu äraelamise ülikooliõpingute ajal. Eesti riigi toetused üliõpilastele, isegi kõige targematele, on selle kõrval häbiväärselt väikesed. Ülikoolilinn saab siin koos ülikoolidega seista üliõpilaste heaolu eest ja nõuda sellist toetuste, stipendiumite ja laenude süsteemi, mis lubab õpingutele pühendunud tudengil Tartus inimväärselt hakkama saada.

Teame, et vananeva rahvastikuga riigis jääb meil eestimaalaste töökätest väheks, seetõttu soovime tulevased tippspetsialistid siduda juba õpingute ajal meie riigiga eesti keele ja kultuuri kaudu.

Rääkides üliõpilaste lõpetamisjärgsetest töövõimalustest on sõlmpunkt kogu ettevõtluskeskkond. Euroopa Liidu tõuketoetused on uuel perioodil suunatud nutika ettevõtluse arendamiseks. Innovatsioon ja kõrgtehnoloogilised lahendused saavad sündida vaid koostöös ülikoolidega. Peame oskama koos ettevõtetega granditurul saadaoleva raha Eestisse tuua ja anda sellega võimsa tõuke Eesti majandusele.

Tartu huvi võiks olla, et see raha tuleks Tartu ettevõtlusse, et noored näeksid tuleviku töövõimalusi just siin ja et siin oleks piisavalt töökohti, mis nõuavad doktorikraadi. Ülikoolis seame strateegilise fookuse biotehnoloogia sektori väljaarendamisele, sealhulgas eesmärgiga, et ülikooli osalusega ettevõtted jõuaksid ükssarviku staatusse. Stardipositsioon on meil hea – ülikool oskab meie rohkearvuliste erialade koostöövõimaluste eelist ära kasutada. Värske teade kahe suure ja laiapõhjalist võrgustikku koondava teaduskeskuse loomise rahastamise kohta Euroopa Komisjonilt annab veelgi kindlustunnet meie taseme kohta.

Tippspetsialistide Tartusse toomise ja siin hoidmise kõrval saab Tartu hoida värskena ka olemasolevat tööturgu. Julgustan nii ettevõtteid kui ka avaliku sektori asutusi soodustama oma töötajate õppimist üle elukaare. Ülikool loob selleks juurde uusi õppimisvõimalusi, mis arvestavad just teadliku ja töötava õppijaga. Olgu need mikrokraadid ja üheaastased magistriõppekavad või täiendõppekursused. Juba praegu on Tartu ülikoolis täiendõppijaid kolm korda enam kui kraadiõppureid. Kuna tööandja huvi peaks olema, et tema töötajatel on ajakohased oskused ja teadmised oma valdkonnast, on ka töötajale antav vaba aeg õppimiseks või rahaline toetus õppe eest tasumiseks arukas investeering.

Ei saa siiski märkimata jätta, et Tartu ülikool on kogu Eesti ülikool. See tähendab, et sama head koostööd nagu Tartus soovime näha ka teistes linnades, kus ülikool tegutseb – Pärnus, Viljandis, Narvas ja ka Tallinnas.

Kogu eespool kirjeldatu näitel on omavalitsuste võimuses kasutada ülikooli kohalolu ära oma piirkonna hea käekäigu hoidmiseks.

Pärnust on meil häid näiteid, kuidas kolledži õppe arendamine toimub tihedas koostöös omavalitsuse eesmärkidega. Viljandis soovime kultuuriakadeemia hea sisu ja Euroopa rahastusega anda hoo sisse loovettevõtluse arengule. Tartu ülikooli Narva kolledž on Eesti riigi tugipunkt Euroopa Liidu kõige idapoolsemas tipus, aga ka võti üleminekul eestikeelsele haridusele ja uuele majandusmudelile Ida-Virumaal. Tallinnas on ülikool praegu esindatud õigusteaduskonna ja mereinstituudiga, kuid meie ambitsioon on ülikooli kohalolekut pealinnas tugevdada, ka seal pakutavaid erialasid mitmekesistades.

Tartu on ja jääb igavese nooruse ja ülikoolilinnaks. 19. sajandi alguses ülikooli peahoonet ja linnarahvast eraldama rajatud raudkettidega müür on mõtteliselt juba ammu lõhutud ja ülikool on üha enam osaline linna elukeskkonna kujundamises. On paljuski ülikooli- ja linnajuhtide teha, kui ambitsioonikad on eesmärgid, mida saame täita koos.